Puulõige: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ liita
+"Ksülograafia"
1. rida:
{{allikad}}
{{liita|Ksülograafia}}
[[Pilt:The_Great_Wave_off_Kanagawa.jpg|thumb|220px|[[Katsushika Hokusai]]<br>Puulõige sarjast "[[36 Fuji vaadet]]"]]
'''Puulõige''' ehk '''ksülograafia''' on vanim [[graafika]]tehnika. Tegemist on [[kõrgtrükk|kõrgtrükiga]] ja [[trükkimine|trükkimisel]] kasutatakse puuplaati.
19. rida ⟶ 18. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik.jpg|pisi|[[Ella Mätik]]u värviline puulõige "Tartu äärelinna vaade" (1942). [[Tartu Kunstimuuseum]].]]
Puulõige võeti kasutusele [[paber]]i tootmise algusega samal ajal. [[Hiina]]s praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba [[7. sajand]]il, seega seitsesada aastat varem kui [[Euroopa]]s. Kuigi ksülograafiat rakendati [[Hiina]]s teksti paljundamisel juba 7. sajandil, oli puulõikes [[raamat]]u kuldajastu seal siiski 10.–12. sajandil. Hiljem tekkis [[Hiina]]s värviline puulõiketehnikas [[raamat]], millest vanim teadaolev [[eksemplar]] pärineb [[1340]]. aastast. Värvilise puulõike õitseag kestis Hiinas [[16. sajand]]ini. Hiinast levis puulõikeraamat [[Jaapan]]isse ja [[Korea]]sse. Euroopas valmistati puulõiketehnikas kõigepealt usulisi pilte ja mängukaarte.
 
* Algus tehti [[6. sajand]]il [[Hiina]]s, kus seoses [[budism]]i levikuga hakati [[palvetekst]]e [[tempel|puutemplite]] abil paljundama.
* [[14. sajand]]. Puulõikekunst jõudis seoses [[paberivalmistamine|paberivalmistamise]] oskuse levikuga [[Euroopa]]sse.