Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
==Kõrvalharud==
Kaubateel oli ka alternatiivseid trasse. Arheoloogilisele leiumaterjalile viidates leiab [[Mauri Kiudsoo]], et sama aktiivses kasutuses oli Soome lahelt [[Narva jõgi|Narva jõele]] pööranud veetee haru. See kulges edasi mööda [[Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e ning [[Velikaja jõgi|Velikaja]] ja [[Issa jõgi|Issa]] jõge, läbis [[Sebež]]i järvede piirkonna ja [[Daugava]] ülemjooksu, kuni ühines Gnjozdovo juures põhiharuga.<ref name=Kiudsoo /> Selle trassi ääres kujunes 900. aastatel{{lisa viide}} kaks olulist kaubakeskust – [[Pihkva]] Velikajal ja [[Polotsk]] Daugaval.<ref name=Kiudsoo /> Peipsil kulges kaubatee järve idarannikul, Pihkva järvel aga piki läänerannikut.<ref>Kiudsoo 2016, lk 32</ref>
Hilisviikingiajal, pärast Birka hävingut (975), tõusis [[Ojamaa]]lt [[Läti]] lääneranniku ja [[Väinameri|Väinamere]] kaudu Tallinnani kulgenud kaubatee tähtsus. Üks veetee haru läks [[Liivi laht|Liivi lahelt]] ka otse Daugavale, kuid selle laevatatavust takistasid jõe ohtrad kärestikud.<ref name=Kiudsoo /> Uurijate seas puudub üksmeel, kas üks haru võis kulgeda ka mööda [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|Pärnut, Viljandit, Võrtsjärve ja Tartut ühendavaid jõgesid]].<ref>Kiudsoo 2016, lk 80–81</ref> Hüpoteesi toetav [[Marika Mägi]] arvab, et seda võidi kasutada ennekõike [[talitee]]na.<ref>[[Marika Mägi]] (2011). [http://www.academia.edu/8416294/M%C3%A4gi_M._2011._Chapter_10_Viking_Age_and_early_medieval_Eastern_Baltic_between_the_West_and_the_East._-_Imsen_S._ed._Tax_tribute_and_tributary_countries._Norgesveldet._Occasional_Papers._Trondheim_Tapir_Academic_Press_189_-_235 Viking Age and early medieval Eastern Baltic between the West and the East]. Kogumikus ''Tax, tribute and tributary countries.'' Trondheim, Tapir Academic Press. Lk 192</ref>
| |||