Vikipeedia

Tomatid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
18. rida:
Tomatid võivad kujult olla ümarad ja siledad (tavalised tomatid), lameümarad ja siledad (enamasti [[lihatomat]]id), lameümarad ja voldilised ((''[[cuore di bue]]'' Põhja-Itaalias), lamedad, elliptilised, ovaalselt pikergused ([[pudeltomat]]id, näiteks [[San Marzano tomat]] ja [[Andenhorn]]), südamekujulised ([[Venemaa]] ''cuore di bue''), ploomikujulised ([[datteltomat]]id, [[munatomat]]id), pirnikujulised ([[kirsstomat]]id) või silindrilised või mitmest osast koosnevad ([[hiidtomat]]id).
 
Suurus oleneb ka pesade arvust. Tavaline läbimõõt on 3...103–10 cm, tavaliselt umbes 8 cm. [[Kirsstomat]]ite läbimõõt on 2...32–3 cm, tavalistel tomatitel 3...53–5 cm, ''[[cuore di bue]]''<nowiki>'l</nowiki> 4...104–10 cm, [[lihatomat]]itel 3...63–6 cm.
 
Massi järgi jaotatakse neid väikesteks (mass 20 kuni 50 g), keskmisteks (51–100 g) ja suurteks (üle 100 g). On ka üle 900 -grammiseid tomateid ([[hiidtomat]]id).
 
Tavaliselt on tomatid algul rohelised ja küpsedes muutuvad punaseks. Küpsed tomatid on värvuselt kahvaturoosad kuni vaarikpunased (tumepunased) või tumeoranžid või siis valged, helerohelised, helekollased kuni kuldkollased. Punase (või kollase) värvuse annab põhiliselt [[lükopeen]]. On ka violetseid, pruune ja musti, samuti triibulisi ja marmormustriga tomateid. Mõnikord on tomat rootsu juurest roheline.
 
Tomatitel on palju [[Seeme|seemneid]] on väikesed, 2,5...35–3,3 ± 2 mm pikkused, 1,5...25–2,3 mm laiused ja 0,5...05–0,8 mm paksused. Nad on äraspidimunajad või kolmnurkselt neerjad, lamedad, terava otsaga, paljad või väga karvased (karvataoliste [[väljakasve]]tega [[seemnekest]]a välistest rakkudest, hele- või tumekollased või kahvatupruunid hallika varjundiga. Väljakasved on kas liibuvad ja annavad seemnetele sametise pinna või on tokerjad. Seemned paiknevad rohke limase massi sees.
 
==Kalorsus, koostis ja toiteväärtus==
100 grammi värskeid punaseid tomateid annavad 18 [[kilokalor|kcal]] ehk 74 kJ<ref name="vUu18" /> või 20 kcal ehk 84 kJ<ref name="tab" /> energiat ([[kalorsus]]).
 
100 grammi värskeid küpseid punaseid tomateid sisaldab<ref name="vUu18" />:
71. rida:
*[[kloor]]i 40 mg
*[[tsink]]i 0,17 mg või 0,24 mg<ref name="tab" />
*[[fluor]]i 2,3 mg
*[[kaempferool]]i 0,1 mg
*[[müritsetiin]]i 0,1 mg
*[[kvertsetiin]]i 0,6 mg
 
Tomatid on vähese [[kalorsus]]ega toiduaine: 100 grammi tomatit annab kõigest 18 [[kcal]]. Suurema osa massist moodustab vesi, kuivmassi on 5,5%. Selle osatähtsuselt suurim koostisosa on [[süsivesikud]]: [[suhkrud]] (2,6% [[märg mass|märjast massist]]; peamiselt [[glükoos]] ja [[fruktoos]], mis annavad kerge magusa maitse) ja [[kiudained (toit)|kiudained]] (1,2%). Järgnevad [[valgud]] (0,9%), [[orgaanilised happed]] (0,5%; annavad tomatile iseloomuliku hapu maitse), [[pektiinained]] (kuni 0,3%), [[mineraalained]] (0,5%).
 
Tomatid sisaldavad rohkelt [[karotenoidid|karotenoide]] ([[fütoeen]]i, [[neurosporeen]]i, [[lükopeen]]i, [[karoteen]]i (0,8—18–1,2 mg 100 g märja massi kohta), [[lükofüll]]i), [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[foolhape]]t ja [[askorbiinhape]]t (15—4515–45 mg 100 g märja massi kohta),[[orgaanilised happed|orgaanilisi happeid]] ([[sidrunhape]]t, [[õunhape]]t, [[oblikhape]]t, [[viinhape]]t, [[merevaikhape]]t, [[glükoolhape]]t), [[kõrgmolekulaarsed rasvhapped|kõrgmolekulaarseid rasvhappeid]] ([[palmitiinhape]]t, [[steariinhape]]t, [[linoolhape]]t) ja [[fenoolkarboonhapped|fenoolkarboonhappeid]] ([[p-kumaarhape]]t, [[kohvhape]]t, [[feruulhape]]t).
 
Tomatid on teatud mineraalainete (näiteks [[kaalium]]i ja [[magneesium]]i) tähtis allikas. Vitamiinidest sisaldavad tomatid märkimisväärses koguses [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i ja [[C-vitamiin]]i.
Olulised on ka [[karotenoidid]], eriti [[lükopeen]] ([[pigment]], mis põhilisena annab tomatile iseloomuliku punase värvuse. C-vitamiin ja lükopeen on organismi kaitsvad [[antioksüdant|antioksüdandid]]. Suvekuudel on tomatid põhiliste C-vitamiini allikate seas.
 
Tomatitest on leitud [[antotsüaanid|antotsüaane]], [[steariinid|steariine]] ja [[triterpeensaponiinid|triterpeensaponiine]].
95. rida:
 
==Viljad või köögivili?==
Inglise keeles nimetatakse nii [[puuvili|puuvilju]] kui ka [[vili|vilju]] ''fruits''. [[1893]]. aastal tunnistas [[USA Ülemkohus]] kohtuasjas [[Nix v. Hedden]], et [[tollimaks]]u kogumisel tuleb tomateid pidada [[köögivili|köögiviljaks]], kuigi botaanika seisukohast on nad viljad.
 
[[2001]]. aastal otsustas [[Euroopa Liit]], et tomatid ei ole köögiviljad, vaid viljad.<ref name="qGEST" /> Sama käib [[kurgid|kurkide]], [[kõrvitsad|kõrvitsate]] ja [[melonid|melonite]] kohta.
103. rida:
Arheoloogilistel andmetel söödi hapu maitsega ja rohelist värvi [[mehhiko füüsal]]it, mida [[Mehhiko]]s praegugi toiduks tarvitatakse, ka enne eurooplaste saabumist. Sellepärast arvatakse, et neil aegadel kasvatati ja söödi [[Kesk-Ameerika]]s ka tomatit. Võib-olla muutus tomat pärast hispaanlaste tulekut populaarsemaks erksa värvi ja saagi parema säilimise pärast. Igatahes sõid tomatit 16. sajandiks [[maiad]] ja teised piirkonna rahvad. Kesk-Ameerikast sai alguse algsest tomatist suurem ja sopilisem vorm.
[[Pilt:Colorful Red and Yellow Tomatoes 2816px.jpg|pisi|Euroopas kasvatati alguses kollaseid tomateid, hiljem said populaarsemaks punased.]]
Mõnedel andmetel kasvatati [[Itaalia]]s alguses kollaseid tomateid ning [[1554]] nimetas itaalia [[botaanik]] [[Piero Andrea Mattioli]] neid kuldõunteks (''pomi d'oro''). See nimetus levis ka teistesse keeltesse ning sellest pärineb ka vene sõna помидор 'tomat'. Esimesi teadaolevaid tomatiroogade retsepte [[kokaraamat]]us ilmus [[1692]]. aastal [[Napoli]]s; autor omistab toitudele [[Hispaania]] päritolu.{{lisa viide}}
 
Inglase [[John Gerard]]i [[1597]]. aastal ilmunud raamatus mainitakse, et tomatit söödi tollal Hispaanias ja Itaalias. Autor pidas tomateid mürgisteks, mistõttu Inglismaal ja selle asumaades peeti tomateid kaua mittesöödavateks või isegi mürgisteks. Äraostetud [[kokk]] olevat tahtnud [[George Washington]]i tomatiroaga mürgitada, kuid toit Washingtoni ei kahjustanud ja ta ei saanudki atentaadist teada.{{lisa viide}} [[Joseph Pitton de Tournefort]]i raamatu "Éléments de botanique" tõlkes inglise keelde (1719) öeldakse, et Itaalias tomateid süüakse. 18. sajandil levis aga Suurbritannias tomati söömine laialdaselt ning enne sajandi lõppu märkis "[[Briti entsüklopeedia]]", et tomat on suppides, leentes ja garneeringutes "igapäevases kasutuses". Neid nimetati armastuse õunteks. 20. sajandi vahetusel oli tomat ka Saksamaal toiduainena tuntud, seda tarvitati peamiselt Lõuna-Saksamaal eeskätt suppides, kastmetes ja salatites. <ref name="WAwgu" />
112. rida:
[[Ukraina]]s [[Kamjanka-Dniprovska]] linnas on mälestusmärk "Au tomatile".
 
==Unicode'i sümbolkood==
Tomati kui sümboli kood [[Unicode]]'is on tomati sümbol U+1F345.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tomatid"