Vana-Saksimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldasin artikli algusest malli {{pooleli}} |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
26. rida:
Aastal [[690]] lahkusid kaks preestrit [[Ewald (märter)|Ewald Must]] ja [[Ewald (märter)|Ewald Valge]] [[Northumbria]]st, et pöörata oma kauged sugulased Vana-Saksimaal [[Kristlus|ristiusku]]. Ajaloost on teada, et sel ajal oli Vana-Saksimaa jagatud [[Münster]]i, [[Osnabrücki peapiiskopkond|Osnabrücki]] ja [[Paderborn]]i iidseteks piiskopkondadeks. Siiski muutusid paganlikud saksid [[695]]. aasta paiku kristlike preestrite ja misjonäride vastu nende keskel väga vaenulikeks, kuna hakkasid aru saama, et viimaste kavatsus oli valitseja oma usku pöörata ning nende pühakojad ja religioon hävitada. Ewald Valge mõrvati kiiresti, kuid Ewald Musta piinati ja tal rebiti jäsemed küljest. Hiljem visati kaks surnukeha Reini. Arvatakse, et see juhtus 3. oktoobril 695 kohas nimega Aplerbeck, [[Dortmund]]i lähedal, kus seniajani asub kabel. Kahte Ewaldit mälestatakse [[Vestfaal]]is nüüd kui pühakuid.
Nende vastumeelsus leppida uue [[Kristlus|kristliku]] religiooniga ja kalduvus teha hävitavaid rüüsteretki oma naabrite juurde viis nad lõpuks otsesesse konflikti [[Karl Suur]]ega, [[Frangid|frankide]] võimsa kuninga ja esimese [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriga]]. Pärast verist ja väga hävitavat kolmekümneaastast sõda aastatel [[772]]
Lihtsad hõimu- ja klannisidemed olid sakside seas erakordselt tugevad, ja hoolimata mitmeksjagunemisest oid saksid ebatavaliselt ühtne rahvas, kes elas veel kaheksandal sajandil nagu varajased germaanlased, keda Tacitus oma teoses ''Germania'' kirjeldas. Pikk sõjapidamine [[Frangid|frankidega]] vähendas oluliselt, kuid ei kaotanud täielikult nendele omast kultuurilist identiteeti.
| |||