Subproduktid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
 
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}'''Subproduktid''' (ka: ''rupskid'', ''rupsid''; vene Субпродукты) on [[loomakasvatus]]e ja [[jahindus]]e teisejärgulised [[tapasaadus]]ed<ref name="Majandusleksikon" /><ref>[[Eduard Vääri]], [[Richard Kleis]], [[Johannes Silvet]],name="Võõrsõnade leksikonhvgft", 7. trükk, Valgus, lk 1016, 2006, ISBN 9985 68 181 9</ref>, ka [[toiduaine]]d, mida inimesed kasutavad [[toit]]ude valmistamisel. [[Põllumajandusloom]]ade ja [[uluk]]ite puhul on [[liha]]ks töötlemise subproduktid nt looma või linnu [[siseelund]]id ([[kopsud]], [[maks]], [[neerud]], [[süda]], [[peaaju]] jt) [[pea]], [[saba]], [[jalad]], [[keel]], lihalõikmed<ref name="Majandusleksikon" />.
 
[[Inglise keel]]es kasutatakse termineid: ''offal'', ''pluck'', ''giblets'' (linnurupskite kohta), ''organ meats'', ''umbles''.
8. rida:
== Toidukõlbulikkus ==
 
Tapaloomade liha, elundite ja subproduktide toidukõlbulikkuse hindamisel on oluline osa ka [[lümfisõlmed]]el.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], name="Koduloomade anatoomiarNZdI", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 326, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8. </ref>
 
== Toiteväärtus ==
54. rida:
 
==Viited==
{{Viitedviited|allikad=
<ref name="Majandusleksikon">U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 285</ref>}}
<ref name="hvgft">[[Eduard Vääri]], [[Richard Kleis]], [[Johannes Silvet]],"Võõrsõnade leksikon", 7. trükk, Valgus, lk 1016, 2006, ISBN 9985 68 181 9</ref>
<ref name="rNZdI">[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 326, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>
}}
 
==Välislingid==