Kopenhaageni ooperimaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
[[Pilt:Copenhagen Opera House - front view.jpg|pisi|Ooperimaja eestvaade]]
'''Kopenhaageni ooperimaja''' ([[taani keel]]es ''Operaen på Holmen''; kõnekeeles ka Operaen) on ooperimaja [[Kopenhaagen]]is. See on koduks [[Taani rahvusooper]]ile ning kuulub maailma kõige moodsamate ooperimajade hulka. Samas on see maailmas üks kõige rohkem maksma läinud ooperimaju, mille ehituskulud ulatusid üle 500 miljoni USA dollari.<ref>[http://ing.dk/artikel/71630 Nordmændenes kompromisløse opera |name="FRhjn" Ingeniøren]</ref> Hoone paikneb Kopenhaageni kesklinnas [[Holmen (Kopenhaagen)|Holmeni saarel]].
 
==Ajalugu==
40. rida:
[[Pilt:Copenhagen new operahouse interior.jpg|pisi|upright|Fuajee]]
 
Hoone projekteeris arhitekt [[Henning Larsen]] tihedas, ent sageli ka probleeme tekitanud koostöös Mærsk Mc-Kinney Mølleriga. Mærsk tahtis olla kindel, et hoone jääks kestma aastakümneteks ning ei näeks pärast aastaid luitunud ja kulunud välja. Ta soovis veenduda, et hoone ehitamisel-sisustamisel kvaliteedi arvelt kokku ei hoitaks, kontrollides oma silmaga üle materjale, toole jms. Ta külastas paljusid ooperimaju kõikjal maailmas, et näha, kuidas ooperimajad on ehitatud ning kuivõrd nende ehitamisel kasutatud ehitusmaterjalid on ilmastiku käes aastate jooksul vastu pidanud. Henning Larsen tegi omalt poolt kõik selleks, et tema arhitektuuri-alased ideed ehitamise käigus kaotsi ei läheks. Eriti teravaks vaidlusteemaks kujunes esifassaadi kattev suur klaaspind, põhjustades palju eriarvamusi ja nõudes oskust kompromissi leida.<ref>Henning Larsen,name="c9vVe" ''De skal sige tak. Kulturhistorisk testamente om Operaen'' (''Nad peaksid ütlema aitäh. Kultuuripärandiks ooperimaja.''), People's Press 2009. ISBN 978-87-7055-783-2</ref>
 
Hoone välispind on kaetud paekiviplaatidega. Hoonest kummalgi pool asetsev kunstlik kanal on loodud selleks, et mere poolt vaadatuna jääks mulje, justkui asuks ooperimaja hoonest endast pisut suurema saare peal. Üle kanalite viivad sillakesed on valmistatud iidsetest tammeplankudest, mis on saadud neist põlistest tammedest, mis istutati 19. sajandil, eesmärgiks saada head laevaehituspuitu riigi uue laevastiku loomisel. Vana laevastik oli hävinud [[Kopenhaageni pommitamine|Kopenhaageni pommitamisel]] [[Briti kuninglik laevastik|Briti kuningliku laevastiku]] poolt 1807. aasta septembris.
56. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="FRhjn">[http://ing.dk/artikel/71630 Nordmændenes kompromisløse opera | Ingeniøren]</ref>
<ref name="c9vVe">Henning Larsen, ''De skal sige tak. Kulturhistorisk testamente om Operaen'' (''Nad peaksid ütlema aitäh. Kultuuripärandiks ooperimaja.''), People's Press 2009. ISBN 978-87-7055-783-2</ref>
}}
 
==Välislingid==