Redaktsioon: 23. august 2017, kell 12:04 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. august 2017, kell 12:06 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Aleatoorika''' ([[ladina keel\|ladinakeelsest]] sõnast ''aleatorius'' (mängurile kuuluv; ''aleatorium'' – mängupõrgu; ''aleator'' – mängur; ''alea'' – täring, täringumäng, õnnemäng, risk, juhus, ~~inglise~~inglisekeelses ~~keeles~~traditsioonis kasutatakse samas tähenduses sõna ''indeterminacy'') on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul [[heliteos]]e kõik või üksikud [[struktuur (muusika)\|struktuurid]] põhinevad [[juhus]]el. Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada [[predeterminatsioon]]i, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. [[seriaalne meetod]]). [[Helilooming]]u ja [[interpretatsioon (muusika)\|interpretatsiooni]] praktikas räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ning "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks [[John Cage]] (1912–1992) ja [[Vinko Globokar]] (s.1934), kontrollitud aleatoorikat [[Witold Lutosławski]] (1913–1994). Eestis cage'likus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab [[Jaan Koha]] (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), [[Arvo Pärt\|Arvo Pärdi]] (Teine sümfoonia,1966; "Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja [[Lepo Sumera]] muusikas.

Aleatoorika: erinevus redaktsioonide vahel