Kvoot: erinevus redaktsioonide vahel

kaubanduses tõhusam kui tariif, sest tollid tõstavad impordi hinda ja muudavad selle vähem konkurentsivõimeliseks. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Kaubanduses kasutatavad kvoodid võivad olla valikulised -– eri maadele võivad teatud kvoodid olla kohustuslikud (majanduses, relvatööstuses). Hinnakvoodid erinevad impordikvootidest. Hinnakvoodid lubavad riiki sisse vedada kindla koguse tollimaksuvaba või madalama tollimaksumääraga kaupa. Kvoodi ületanud kaubale kehtib kõrgem tollimaks. Sisseveokvoodiga kitsendatakse kauba sissevedu (mõnikord täielikult). Koguseliselt määratavad kaubapiirangud kehtestati suurel määral I Maailmasõja ajal ja järel. 1920. aastate jooksul majanduses kvoodid järk järgult tühistati ja asendati tariifidega. Järgmine ulatuslik kvootide kasutuselevõtt toimus suure majanduslanguse ajal 30. ndate alguses. Pärast II Maailmasõda Euroopas kvootide kasutamine vähenes, USA-s aga jätkus.<ref>http: name="Lv2mq" //www.britannica.com/EBchecked/topic/487650/quota</ref>

Kyoto protokolli ratifitseerimisega võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni hulka 8% võrra võrreldes aastaga 1990. Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeem (European Union Emissions Trading Scheme -– EU ETS)

Aastast 2013 algab EU ETS-i kolmas 8 aastane kauplemisperiood, mis oma kestuselt on võrreldes eelnevate perioodidega pikem ning on muutunud LHÜ-de taotlemise põhimõtted. Antud kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist EU ETS-i kuuluvatele käitisetele.<ref>http: name="wC1dq" //www.envir.ee/1166958</ref>

Roheline investeerimisskeem on Kyoto protokolli kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikute kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Eesti heitkoguse müügiga tegeleb KIK. See, millisesse valdkonda tulu suunatakse, otsustab kvoodi ostja ning müügitehingust saadud tulu tuleb üldjuhul investeerida. Eesti CO2 kvoodi müügist ehk rohelisest investeerimisskeemist saadavad summad on mõeldud katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks.<ref name="bioneer">http: //www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-8902/CO2-kvoodi-m%C3%BC%C3%BCgitulu-investeeritakse-taastuvenergia-projektidesse</ref>

10 miljoni kasutamata saastekvoodi ehk AUU müügist Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation saab Eesti pool tuhat elektriautot. Ülejäänud summa eest rajatakse kogu riiki kattev kiirlaadijate võrgustik ja käivitatakse eraisikutele mõeldud toetusskeem elektriautode ostmiseks.<ref name="bioneer" />

Lubatud kogupüügid (TACs) on püügilimiidid, mis on kehtestatud kõige olulisematele kaubanduslikele kalavarudele. Komisjon teeb lubatud kogupüükide kohta ettepanekud, mis tuginevad asjaomaste kalavarude olukorda käsitlevatele teaduslikele nõuannetele. Ettepanekud peab heaks kiitma kalandusministrite nõukogu. Lubatud kogupüügid kehtestatakse enamuse kalavarude puhul iga-aastaselt ja süvamereliikide puhul igaks kaheks aastaks. Üha rohkemate kalavarude puhul kehtestatakse lubatud kogupüügid kooskõlas mitmeaastaste kavadega. Lubatud kogupüügid jagatakse ELi liikmesriikide vahel süsteemi raames, mida kutsutakse „suhteliseks stabiilsuseks”. Selle süsteemi abil hoitakse riiklikud kvoodid üksteise suhtes stabiilsetena isegi siis, kui püüda lubatava kala üldkogus kalavarude produktiivsuse poolest erineb.<ref>http: name="7et2E" //ec.europa.eu/fisheries/cfp/fishing_rules/tacs/index_et.htm</ref>

Piimakvoot jaguneb tarne- ja otseturustuskvoodiks. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Otseturustuskvoot aga hõlmab piima ja piimatooteid, mida tootja müüb või annab otse lõpptarbijale, kusjuures piimatooted arvestatakse vastavate valemite abil piimaks ümber.<ref>http: name="SBUar" //www.pria.ee/et/toetused/meede/piimakvoot</ref>

Absoluutse soolise tasakaalu nõue absoluutse soolise tasakaalu (50%-50%) nõude.<ref>http: name="4ZehM" //gender.sm.ee/index.php?097943390</ref>

Sisserände kvoot on Eestisse sisserändavate inimeste piirarv, mille suuruse määramisel võetakse arvesse maakondade ja vabariiklike linnade volikogude ettepanekuid. Sisserände kvoodi, mis ei tohi ületada 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, kehtestab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi Valitsuse ettepanekul igaks kalendriaastaks nii sisserände liikide kui ka maakondade ja vabariiklike linnade lõikes Eesti riigieelarvega samaaegselt ja sellega kooskõlas. Eesti Vabariigi Ülemnõukogul on õigus kvooti muuta, kui seda tingivad Eesti Vabariigi huvid.<ref>https: name="S5uyb" //www.riigiteataja.ee/akt/28340</ref>

{{viited}}|allikad=