August Roosileht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
| Surmaaeg = [[12. august]] [[1941]]
| Surmakoht = [[Paide]], [[Eesti]]
| Rahvus = [[Eestlaneeestlane]]
| Tegevusala = [[graafik (kunstnik)|graafik]]
| Kunsti õppinud = [[Stieglitzi kunstikool]]
26. rida:
August Roosileht sündis Vajangu vallas Kangru talus taluniku pojana<ref name="UJ, 1944">August Roosileht, Uus Järvalane, 14.10.1944</ref>. Mõne aasta pärast kolis perekond [[Roosna vald]]a Remmiku tallu. Alghariduse sai ta Roosna-Tammiku algkoolist ja ([[1901]]–[[1906]]) Paide linnakoolist. Joonistama hakkas Paide Karskuse Kuratooriumi kursustel [[Rudolf Leppik]]u juhendamisel.
 
Aastatel [[1906]]–[[1907]] õppis ta [[Peterburi]]s [[Stieglitzi kunstikool]]is, seejärel 1909–1912 [[München]]is [[Michael Zeno Diemer]]i ja [[Heinrich Heidner]]i ateljeedes., 1912–1914 [[Peterburi]]s [[Kunstide Edendamise Seltsi kool]]is [[Ivan Bilibin]]i juures, kust sai ka joonistusõpetaja kutse. Roosileht oli esimene eestlane, kes lõpetas Kunstide Edendamise Seltsi kooli kuldmedaliga<ref name="UJ, 1944" />. Täiendas end stipendiaadina dekoratiivkunsti, sisearhitektuuri ja kodukaunistamise alal [[Viin]]is ja [[Pariis]]is.
 
Ta tegutses aastal [[1913]] [[Riia]]s. Aastatel 1914–1917 võttis Roosileht mobiliseerituna osa [[IEsimene maailmasõda|IEsimesest maailmasõjast]]. Aastast [[1918]] töötas [[Põltsamaa]]l joonistusõpetajana ja aastast [[1919]] [[Paide]]s. Ta oli [[Eesti Kunstnikkude Liit|Eesti Kunstnikkude Liidu]], [[Rakenduskunstnike Ühing]]u "RaKü" ning Järva lava- ja helikunstiühingu "[[Voog" (ühing)|Voog]] liige.
 
August Roosileht mõisteti 2. augustil 1941 [[kollaborant|kollaborandina]] surma ja hukati<ref>http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=3127</ref>. Tema matmiskoht on teadmata <ref name="UJ, 1944" />
 
==Looming==
August Roosileht viljeles iseloomuliku puhta ja peenetundelise joonega stiliseeritud laadiga graafikat.
 
1930.-1940ndatel–1940. aastatel oli tegev tarbekunsti ja dekoratsioonimaali alal. Paides elades pidas Roosileht avalikke loenguid sisekujunduse alal<ref name="UJ, 1944" />. 1912-1914Aastatel 1912–1914 joonistas karikatuure[[karikatuur]]e, mida avaldati ajalehes [[Kilk (ajaleht)|Kilk]].
 
August Roosileht on kirjutanud ka hulga lastenäidendeid, mida ise ka lavastas. Kunstnik kirjutas ka mitmeid näidendeid ("Ohver", "Manala laul", "Hiina vaas") täiskasvanutele ning oli Paide harrastusteatris nende lavastajakslavastaja ningja dekoratsioonide autoriksautor<ref name="UJ, 1944" />. Maailmapärandist lavastas Roosileht Paide teatris [[Maurice Maeterlinck|Maeterlinck]]i "Pellease ja Melisande"<ref name="Genss, 1946">[[Julius Genss]] "Kuue kunstniku mälestusnäitus", Rahva Hääl, 14.05. mai 1946</ref>.
 
Ta oli [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] kõrval üks esimesi, kes tegeles aktiivselt "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" ainesega. 1920. aastal pani kunstnik välja seeriasarja "Kalevipoja" illustratsioone ning [[1921]]. aastal ilmus linoolgravüüride album "Paide"<ref name="Genss, 1946" />.
 
== Isiklikku ==
August Roosileht oli abielus ja ta oli ühe poja ning kolme tütre isa. Tema vanem tütar oli kunstnik [[Helve Viidalepp]] (1921–1979), väimeheksväimees kunstnik [[Ants Viidalepp]]. Keskmise tütre poeg [[Toomas Raudam]] on kirjanik.
 
== Tunnustused ==
Aastatel 1997 ja 1998 anti Paides välja August Roosilehe nimelist kultuuripreemiat. Preemia oli mõeldud väikelinnas või maakohas elavaelavale professionaalsele kunstnikule, kirjanikule, muusikule või teatritegelasele, kel on teeneid oma kodukoha kultuuri arendamisel. Auhind otsustati anda välja Paides seetõttu, et esimese Eesti Vabariigi ajal riikliku tunnustuse pälvinud August Roosileht oli üks väheseid, kes oma kodukohale elu lõpuni truuks jäi. Preemia koosnes Roosilehe loomingust lähtuvast Jalgsema kitseeide muinajutumotiiviga kaelaehtest, mille teostas [[Margus Tiitsmaa]] kavandi järgi metallikunstnik [[Andrei Balašov]] ja 5000 kroonist. 1997. aastal läks auhind [[Heimtali]]s elavelavale tekstiilikunstniktekstiilikunstnikule [[Anu Raud|Anu Rauale]], 1998. läks auhind [[Haapsalu]] kunstipedagoogile ja pallaslasele [[Heljulaine Zauram]]ile<ref>[[Livia Viitol|Livia Viito]]<nowiki/>l, August Roosileht - Eestimaa Larsson, [[EPL]], 27.04. aprill 1999</ref>.
 
== Viited ==