Erinevus lehekülje "Elektrijuhtivus" redaktsioonide vahel

P
kirillitsas täht siselingis ladina tähega asendatud (+masintoim) using AWB
P (kirillitsas täht siselingis ladina tähega asendatud (+masintoim) using AWB)
{{See artikkel|räägib aine võimest elektrit juhtida; keha elektrijuhtivust iseloomustava suuruse kohta vaata artiklit [[Juhtivus]]; aine elektrijuhtivust iseloomustava suuruse kohta vaata artiklit [[Erijuhtivus]]}}
'''Elektrijuhtivus''' on [[keemiline aine|aine]] või [[materjal]]i või [[keha]] võime võimaldada endas [[elektrivool]]u [[elektriväli|elektrivälja]] toimel.
 
Aine elektrijuhtivust iseloomustav [[füüsikaline suurus]] on [[erijuhtivus]], mis on [[eritakistus]]e [[pöördsuurus]]. [[Keha]] elektrijuhtivust iseloomustav füüsikaline suurus on [[juhtivus]].
 
==Elektrijuhtivuse põhjused==
 
==Elektrijuhtivust iseloomustavad suurused ja nende seos teiste suurustega==
[[Elektrivoolu tugevus]] ''I'' sõltub juhile rakendatud [[potentsiaalide vahe]]st ''V'', mis määrab [[elektrivälja tugevus]]e ''Е'' juhis.
 
[[Konstant]]se [[ristlõige|ristlõikega]] [[isotroopia|isotroopse]] juhi korral ''Е'' = —''V''/''L'', kus ''L'' on juhi [[pikkus]]. [[Voolutihedus]] ''j'' mingis punktis sõltub väljatugevusest ''Е'' selles punktis ning on väljatugevusega samasuunaline. Seda sõltuvust väljendatakse [[Ohmi seadus]]ega: ''j'' = ''σЕ''; väljatugevusest sõltumatut [[kordaja]]t ''σ'' nimetatakse [[erijuhtivus]]eks; selle [[pöördsuurust]] ''ρ'' = 1/''σ'' nimetatakse [[eritakistus]]eks. Eri materjalide puhul on erijuhtivuse (ja eritakistuse) väärtused oluliselt erinevad.
 
Üldjuhul on voolutiheduse sõltuvus väljatugevusest mittelineaarne ning kordaja ''σ'' sõltub väljatugevusest. Siis kasutatakse [[diferentsiaalne erijuhtivus|diferentsiaalset erijuhtivust]] ''σ'' = d''j''/d''E''.
 
[[Anisotroopia|Anisotroopsetes]] keskkondades, näiteks [[monokristаllmonokristall]]ides, on ''σ'' [[teist järku tensor]]. [[Kristall]]is võib elektrijuhtivus olla eri suundades erinev, nii et väljatugevuse ja voolutiheduse [[vektor]] ei pruugi olla [[kollineaarsed vektorid|kollineaarsed]].
 
==Ainete liigitus elektrijuhtivuse järgi==
Erijuhtivuse (σ) järgi jaotatakse aineid järgmiselt:
*[[elektrijuht|elektrijuhid]] – σ >10<sup>6</sup> S/m;
*[[pooljuht|pooljuhid]] – σ = 10<sup>6</sup>...10<sup>–8−8</sup> S/m;
*[[dielektrik]]ud ehk mittejuhid – σ <10<sup>–8−8</sup> S/m.
 
See jaotus on tinglik, sest erijuhtivus sõltub oluliselt aine olekust.
 
==Elektrijuhtivust mõjutavad tegurid==
 
==Molekulaarkineetiline iseloomustus==
Laengukandjate vabadust iseloomustab [[vaba tee aeg|vaba tee aja]] ja [[karakteerne põrkumisaeg|karakteerse põrkumisaja]] [[jagatis|suhe]]: mida suurem see on, seda suurema õigusega võib laengukandjat nimetada vabaks. Erijuhtivust ''σ'' saab väljendada
 
{{pooleli}}