Peet Aren: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
38. rida:
Areni loomingu kõrgaeg oli 1920. aastatel, mil tema [[saksa ekspressionism]]i mõjulised teosed ilmestasid kogu eesti kunsti<ref name="D4ktD" />. [[Ekspressionism]]iga puutus Aren kokku juba sõja ajal Saksamaal. Portreedes ja eriti Tallinna vanalinna vaadetes ("Aida tänav", 1921) on tema vormikäsitlus rahutult nurgeline, värv intensiivne ja täis pinget. 1920ndate keskel pöördus ta usulise ainevaldkonna poole, mida eesti kunstis esines tollal suhteliselt harva. Samal ajal hakkas ekspressionistlik paatos tema töödes taanduma, andes maad [[uusasjalikkus|uusasjalikule]] tendentsile või ''[[art déco]]''<nowiki>'</nowiki>le. <ref name="GPvPU" />
 
1919. aastal trükiti tema kavandi järgi 10 või 20 eksemplaris riigi tellimusel Eesti esimene [[Mängukaardid|mängukaartide]] komplekt<ref name="Jnm87" />. Tema loodud on ka iseseisva Eesti postmark viikingilaeva kujutisega.<ref name=":0" /> Areni loodud olid [[II Maailmasõda|II Maailmasõjasmaailmasõjas]] hävinud [[Balti jaam]]a ootepaviljoni kaks seinapannood<ref name=":1" /> ning Pärnu rannahotelli pannood "Rannal".<ref name=":0" />
 
Paguluses elades töötas Aren tehnilise joonestajana ja jätkas ka loomingulist tegevust. Ta maalis arvukalt portreid, Eesti ja Alpi maastikke ning illustreeris väliseesti kirjandust.<ref name=":1" />