Suveräänsus: erinevus redaktsioonide vahel

Kasutatakse ka osamõistet ''siseriiklik suveräänsus'', mis on suveräänsus, mis vastab tingimustele 1–3.<ref>"Tavakäsitelud suveräänsuse mõistestname=" Eero Loone, Marek Järvik, K.Oudekki Loone W3PfP"Suveräänsus. Seadus. Immigratsioon" Tartu: 2004, lk. 61</ref> Suveräänsust on ka defineeritud kui ühte spetsiifilist ''omandivormi''. <ref>Geoff Demarest name="Geoproperty: foreign affairs, national security and property rightssLHC9" London: Frank Cass, 1998</ref> <ref>"Tavakäsitelud suveräänsuse mõistestname=" Eero Loone, Marek Järvik, K.Oudekki Loone pmn82"Suveräänsus. Seadus. Immigratsioon" Tartu, 2004, lk. 86</ref>

Suveräänsus on üks [[politoloogia]] ja [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] olulisemaid ja vaieldumaid mõisteid. Suveräänsuse kui mõiste tähenduse ja empiirilise olemasolu vaidlustasid liberaalsed autorid 20. sajandi teise teise poole viimastel aastakümnetel. <ref>"Suveräänsus." Eero Loone, Marek Järvik, K.Oudekki Loone name="Suveräänsus. Seadus. ImmigratsioonOTycr" Tartu, 2004, lk. 1</ref>

[[Inglise keel]]es on sõna ''sovereignty'' kasutatud [[1374]] "võimu" või "valitsemise" tähenduses; aastal [[1715]] "iseseisva riigina eksisteerimise" tähenduses. <ref> name="Sovereignty.KMhoD" ''Online Etymology Dictionary''. http://www.etymonline.com/index.php?term=sovereignty</ref>

Kuigi suveräänsust määratletakse kõrgeima võimuna, saab see siiski olla nii absoluutne kui mitteabsoluutne. Selles mõõtmes ei viita absoluutsus mitte võimu ulatusele ega iseloomule, mis peab olema alati ülimuslik, vaid valdkondadele, mille üle võimukandja on suveräänne. Bodini ja Hobbesi ettekujutuses oli suveräänsus absoluutne, st kattis kõiki valdkondi territooriumil. Tänapäeval on võimalik, et võimukandja on suveräänne mõnede, kuid mitte kõigi valdkondade üle territooriumil. Näiteks on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid delegeerinud osades valdkondades suveräänsuse [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvahelisele organisatsioonile]] ning seetõttu on nende suveräänsus mitteabsoluutne. Nad on suveräänsed riigi kaitses, kuid mitte näiteks [[rahapoliitika|raha-]], [[põllumajanduspoliitika|põllumajandus-]] ja [[kaubanduspoliitika]] küsimustes.<ref> name="Sovereignty0Ei31", ''Stanford Encyclopaedia of Philosophy''. http://plato.stanford.edu/entries/sovereignty/#1</ref>

Sellega on välja kujunenud arusaam '''jagatud suveräänsusest.''' Suveräänsuse mõistmist mitteabsoluutsena mõjutavad Euroopa Liidu kõrval ka muud arengud, näiteks [[humanitaarne interventsioon|humanitaarse interventsiooni]] doktriin, mille kohaselt tuleb sekkuda sõjaliselt riikidesse, kus rikutakse tõsiselt [[inimõigused|inimõigusi]]; samuti [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] loomine. On ka väidetud, et absoluutne suveräänsus on pigem iseloomulik [[paariariik]]idele.<ref>[[Rait Maruste]]. name="Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse.QItCG" (Juura: Tallinn 2004). Lk. 90</ref>

Kuigi põhiseaduse sõnastus ei kasuta suveräänsuse mõistet, võib §-st 1 välja lugeda Eesti riigi suveräänsuse põhimõtte.<ref>[[Rait Maruste]]. name="Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse.HYbNR" (Juura: Tallinn 2004). Lk. 89</ref> Selle sätte sõnastus on põhjustanud vaidlusi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemisel, muuhulgas aktiivset vastuseisu [[euroskeptik]]ute poolt.