Sauga raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

=== Nõukogude aeg ===

 

Juba aasta pärast olid ruumid raamatukogule väikeseks jäänud ning 1976. aastal koliti sama maja kolmetoalisse korterisse. Sauga koolis töötas samast aastast alates kord nädalas laenutuspunkt, mis suleti 1986. aastal koolidirektori otsusel.

 

=== Pärast taasiseseisvumist ===

2006. aastal avati raamatukogu kõrval senistes tühjades ruumides Sauga avatud noortekeskus. 2009. aastal hakati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel renoveerima raamatukogu ja noortekeskuse hoonet (raamatukoguruumide renoveerimine teostati seejuures ainuüksi omavalitsuse eelarvest), mistõttu kolis raamatukogu ajutiselt Jänesselja lasteaia uude osasse logopeedi jaoks mõeldud tööruumidesse. Seega sai kaasa võtta ainult osa raamatukogu raamatutest. 2011. aasta kevadel avas raamatukogu pärast mahukaid kolimis- ja sorteerimistöid uksed taas endises asupaigas Põõsalinnu tänaval. Uue raamatukogumööbli soetamiseks kirjutas raamatukogu juhataja projekti Kultuuriministeeriumile, mis osaliselt ka rahuldati. Noortekeskuse äsjavalminud moodne hoone võeti ühtlasi kasutusele kultuurikeskusena – seni olid valla kultuurikandjateks olnud vaid raamatukogud.

 

 

Raamatukoguga käivad mitmel korral aastas tutvumas Jänesselja lasteaia lapsed. Tavapäraste tutvumiskäikude kõrval on lapsed kohtunud pimeda teraapiakoeraga ja üritanud aru saada punktkirjast, proovinud toimetada ja valmis „trükkida“ ajalehti, kohtunud kirjandushuviliste seltsiga Luule, mänginud orienteeriumismänge jne.

Enam kui kümme aastat on raamatukogu eestvedamisel ja Sauga valla spordiklubi toetusel toimunud mälumänguturniirid, kus igakuiselt selgitatakse võitjavõistkond ja kevadel kogu hooaja parim. Valla raamatukogutöötajad koostavad mälumänge ka spordiklubi korraldataval noorte kompleksvõistlusel, mille etapid toimuvad koolivaheaegadel.

 

 

 

* alates 2004 Piia Salundi