Erinevus lehekülje "Idarinne (Teine maailmasõda)" redaktsioonide vahel

Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa – Saksamaa-poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Nii see juhtuski – [[22. juuni]]l [[1941]] tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav teoreetiline Punaarmee rünnakupäev [[Päev "M"]] oli 6. juuli 1941.
[[File:Invasion1941.jpg|pisi|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 25. august 1941]]
Sakslaste rünnakut saatis kohe edu. Nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. Juuli alguseks olid Saksa [[Väegrupp Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]isti ([[28. juuni]]) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegruppide Nord ja Mitte soomusväed sügavale Balti riikide territooriumile Leningradi suunal ja Smolenski lähistele Moskva suunal. Lõunas liikus väegrupp Süd raskeid lahinguid pidades [[Kiiev]]i poole ning Saksa ja Rumeenia väed sisenesid Moldovasse ja ohustasid Odessat.
{{Vaata|Väegrupp Nord}}, ''[[Väegrupp Mitte]], [[Väegrupp Süd]]
{{Vaata|Põhjarinne (Teine maailmasõda)}}, ''[[Looderinne (Teine maailmasõda)]]
{{Vaata|Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944}}'', [[Saksa okupatsioon Lätis 1941-1944|Lätis]], [[Saksa okupatsioon Leedus 1941-1944|Leedus]], [[Saksa okupatsioon Valgevenes 1941-1944|Valgevenes]], [[Saksa okupatsioon Ukrainas 1941-1944|Ukrainas]], [[Kindralkubermang]]''
 
Operatsiooni Barbarossa teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses kihutas Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti Leningradi poole, vallutas Pihkva ning liikus edasi Luga ja Novgorodi suunas. Samal ajal alustas väegrupp Süd kuuajalist (10. juuli-10. september) lahingut [[Smolenski lahing|Smolensk]]i pärast. Rasketes lahingutes piiras väegrupp osaliselt ümber kolm Nõukogude armeed (16., 19., ja 20. armee) ning lõi tagasi järjest tugevnevad ja meeleheitlikumad Punaarmee vasturünnakud, mis püüdsid linna pärast võitlevate vägede olukorda parandada. Väegrupp Süd jätkas oma edasitungi Kiievi suunas, purustades [[Umani lahing|Uman]]i regioonis kaks Nõukogude armeed (6. ja 12. armee) ning blokeerides [[Odessa lahing|Odessa]]. Augusti lõpus käskis Hitler ajutiselt katkestada edasitungi Moskvale ja Leningradile ning selle asemel rünnata ja elimineerida Kiievit ja Ukrainat kaitsvad Punaarmee osad.
 
Operatsiooni Barbarossa kolmandas faasis augusti lõpust kuni septembrini ründasid väegrupid Mitte ja Süd ühiselt [[Kiievi lahing|Kiievi]] regiooni kaitsvaid Nõukogude vägesid, samal ajal kui ülejäänud väegrupi Süd osad tungisid sügavamale Ukrainasse. Kahe nädalaga piirasid Saksa väed neli Nõukogude Edelarinde armeed (5., 21., 26. ja 37. armee) Kiievist idas sisse ning purustasid need. Kiievi eendi likvideerimise ja 600 000 Nõukogude sõjavangi siirdumisega Saksa tagalasse oli Hitleri silmis eeldus Moskva vallutamiseks täidetud.
58 446

muudatust