Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
123. rida:
 
=== Langus ===
[[14. sajand]]i keskel vallutas [[Kuldhord]] Genovalt [[Krimm]]is Kaffa ja [[Kuldhord]]i khaan [[Džanibek-khaan]] keelustas kaubanduse kristlastele mööda [[Siiditee]]d, aastal 1347 toodi Genova kaubapunktist [[Kaffa]]st ([[Feodossia|Theodosia]]) Krimmi poolsaarelt, Mustas meres Euroopasse [[Must Surm]]. [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] killustumise järel katkes ka transiit mööda [[Siiditee]]d.
[[Pilt:Galata Tower - Port of Karaköy, 2006.jpg|thumb|[[Galata torn]] (1348) [[Galata]]s, [[Istanbul]]is.]]
[[File:Genua1477.png|pisi|Genova vabariik, 1477]]
129. rida:
Majanduslanguse tulemusena Euroopas 14. sajandi lõpul, samuti [[Veneetsia-Genova sõjad|pika sõja tõttu Veneetsiaga]], mis kulmineerus [[Chioggia sõda|kaotusega Chioggia juures]] (1380), algas Genova allakäik. See pöördeline sõda Veneetsiaga sai nimeks Chioggia sõda otsustava lahingu järgi, mille Genova Veneetsiale kaotas. Enne Chioggia sõda, mis kestis aastatel 1379–1381, nautis Genova mereülemvõimu, mis oli tema võimu ja seisundi allikas Põhja-Itaalias. Genova kaotus jättis Genova ilma selle mereülemvõimust, tõukas ta eemale Vahemere idaosa turgudelt ja algatas linnriigi languse. Kasvav [[Osmanite riik|Osmanite]] võim lõikas ära ka Genova kaebaturud Egeuse merel ja Musta mere kaubandus kahanes.
 
1450. ja 1460. aastatel muutus vabariik etturiks [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigi]] ja [[AragónAragóni kroon]]i vahelistes võitlustes võimu ja mõju eest Itaalias. [[Alfonso V (Aragón)|Alfonso V]] ohu ees andis Genova doodž aastal 1458 vabariigi üle prantslastelePrantsuse kuningale, muutes selle [[Genova hertsogkond|Genova hertsogkonnaks]] Prantsuse kuningliku kuberneri [[Jean II de Lorraine]]'i kontrolli all. Siiski mässas Genova [[Milano]] toetusel ja vabariik taastati aastal 1461. Siis vahetas Milano pooli, vallutas aastal 1464 Genova ja valitses seda Prantsuse krooni [[lään]]ina. [[Christoph Kolumbus]] sündis Genovas sel perioodil, kuid tegi karjääri mujal. Genovat okupeeriti sel perioodil prantslaste või Milano poolt palju kordi. Aastatel 1499–1528 jõudis vabariik madalseisu, olles peaaegu pideva Prantsuse [[okupatsioon]]i all. Hispaanlased, koos kohalike liitlaste, "vana aadliga", juurdusid mägikindlustesse Genova taga, vallutasid linna 30. mail 1522 ja allutasid linna halastamatule röövile. Kui suuradmiral [[Andrea Doria]] võimsast [[Doria (perekond)|Doria]] perekonnast asus liitu [[Saksa-Rooma keiser]] [[Karl V]]-ga prantslaste tõrjumiseks ja Genova sõltumatuse taastamiseks, avanesid uuenenud väljavaated: 1528 tähistab esimest laenu Genova pankadelt KarlileKarl V-le.
 
=== Genova pankurite kuldajastu ===