Hilisantiikaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
28. rida:
* [[193]]. algas mitteroomlaste armeesse võtmine. Läänepoolse Rooma hilisantiigi jooksul hakkasid [[barbar]]id üha enam Roomas mõjule pääsema. Barbarite armeesse võtmisele järgnesid sõdurkeisritega seotud anarhiaperioodid. Järgnevalt omandasid barbarid riigi piirialadel [[föderaat]]ide õigused, sealt edasi tungisid nad Rooma aladele ning said seal föderaatideks. Edasi hakkasid barbarite riigid välja kuulutama omariiklusi, mis viis keisrivõimu lõpetamisele, Rooma haldusest loobumiseni ja senise hariduse andmise hääbumisele ka [[Itaalia]]s.
* 2. sajandi lõpuks sai monarhistlik [[piiskop]]iamet kiriku põhiametiks ja umbes aastast [[200]] pärineb vanim [[Uus Testament|Uue Testamendi]] [[Kaanon (religioon)|kaanon]]. [[190]]–200 toimusid esimesed tõendatud [[kirikukogu]]d. Alates sellest perioodist saab rääkida ladinakeelse kristliku kirjanduse tekkest ja paavstikirikule alusepanekust. [[192]] kuulutas Rooma piiskop [[Victor I]] end kogu kiriku juhiks. Sellega algas kristluse tõus arvestatavaks poliitiliseks jõuks. [[3. sajand]]i lõpuks oli kristlus muutunud arvestatavaks teguriks rahva usalduse saavutamisel kriiside lahendamisel. Selleks
==Rooma dominaat==
Hilisantiigiaegsele dominaadile panid alguse Severused, et piirata Rooma linna ja Itaalia huve väljendava senati võimu.
[[270]]–[[275]] võimul olnud keiser [[Aurelianus]] püüdles [[absolutism|absolutistliku]] riigiühtsuseni halduses, sõjaväes ja kultuses. Aurelianus oli esimene [[keiser]], kes kandis [[diadeem]]i ja kuldseid [[juveel]]idega kaunistatud rüüsid ning nimetas end [[münt]]idel tiitliga ''dominus et deus''. [[274]] kuulutas Aurelianus hilisrooma aegse päikesejumala [[Sol Invictus]]e (sünnipäev 25.XII) kõrgeimaks riigijumalaks. Keiser võttis endale ülempreestri (''pontifex maximuse'') nime ja rolli, läänepoolse keisrivõimu lõpul võttis selle rolli üle paavst.
| |||