Sardiinia kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
47. rida:
|alaviide =
}}
'''Sardiinia kuningriik''' koosnes [[Sardiinia]] saarest, esmalt [[Aragoni kroon]]i ja seejärel [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumi]] osana (1297–1720), ning lõpuks [[Savoia dünastia]] komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt [[Cagliari]] saare lõunaosas ja hiljem [[Torino]] mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst [[Bonifatius VIII]] [[kirikuriik|kirikuriigi]] valdustest [[Korsika]] ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, [[Jaime II de Aragón]]ile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja.
 
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia kuningriigiga]] ja moodustas seega osa palju suuremast [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumist]]. Sel ajal muutus [[hispaania keel]] ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast [[Hispaania pärilussõda]] loovutati Sardiinia kuningriik [[Utrechti rahu]]ga [[Habsburgide monarhia|Habsburgidele]], mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai [[Savoia dünastia|Savoia hertsog]] [[Vittorio Amedeo II (Savoia)|Vittorio Amedeo II]] [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]], mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja [[Savoia dünastia]]t sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama ([[Haagi rahu (1720)|Haagi rahu]]). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik [[Savoia dünastia]] [[riik]]i aastast 1720 või 1723 alates (tuntud ka kui [[Piemonte-Sardiinia]]), pärast [[Sardiinia]] krooni [[Haagi rahu (1720)|Haagi rahuga]] kuningas [[Vittorio Amedeo II (Savoia)|Vittorio Amedeo II]] määramist.