Prognoos (meditsiin): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
Kindlaid digitaalseid kriteeriume meditsiiniliseks prognoosimiseks tänapäeval ei ole. Prognoos püstitatakse vastavalt [[arst]]i teadmistele ja kogemustele. Teatud määral saab prognoosi kujundada suurte statistiliste rühmade alusel, nt on eelnevate uuringute tulemusel võimalik väita, et 45% tõsise [[septiline šokk|septilise šokiga]] patsientidest sureb 28 päeva jooksul. Siiski ei määra see korrektselt konkreetse üksikisiku saatust. Prognoosimisel arvestatakse haiguse iseloomu, haige [[vanus]]t, kaasuvaid haigusi, haige [[meeleolu]] ja tahet paraneda, [[ravim]]ite toime tõhusust ja tekkivaid [[kõrvalnäht]]e, haige [[sotsiaalne seisund|sotsiaalset]] ja [[psüühiline seisund|psüühilist seisundit]], haige [[pärilikkus]]e [[anamnees]]i, riskitegurite olemasolu.
 
Eristatakse järgmiseidjärgmisi prognoose:
*prognoos elu suhtes
*prognoos funktsiooni taastumise suhtes
9. rida:
*prognoos [[tervistumine|tervistumise]] suhtes
 
Eristatakse järgmiseidjärgmisi prognoosi tõenäosuse realiseerumise astmeid:
*hea
*kahtlane
15. rida:
*väga halb
 
Seega, kui prognoos elule on hea, siis väga suure tõenäosusega jääb patsient haiguse lõppedes või stabiliseerudes ellu, janing kui prognoos elule on väga halb, siis väga suure tõenäosusega põhjustab haigus inimese surma.
 
Prognoosi teades saab paremini otsustada, kas on mõttekas üheüht- või teistsugust ravi alustada või mitte.
 
Prognoos võib sisaldada infot selle kohta, millise aja vältel ravi ajal ja järel haige seisund ei halvene, milline on elusoleku tõenäosus teatud aja möödumisel diagnoosimisest ning kui pikk on haige elu pärast diagnoosimist.