Prognoos (meditsiin): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Kindlaid digitaalseid kriteeriume meditsiiniliseks prognoosimiseks tänapäeval ei ole. Prognoos püstitatakse vastavalt [[arst]]i teadmistele ja kogemustele. Teatud määral saab prognoosi kujundada suurte statistiliste rühmade alusel, nt on eelnevate uuringute tulemusel võimalik väita, et 45% tõsise [[septiline šokk|septilise šokiga]] patsientidest sureb 28 päeva jooksul. Siiski ei määra see korrektselt konkreetse üksikisiku saatust. Prognoosimisel arvestatakse haiguse iseloomu, haige [[vanus]]t, kaasuvaid haigusi, haige [[meeleolu]] ja tahet paraneda, [[ravim]]ite toime tõhusust ja tekkivaid [[kõrvalnäht]]e, haige [[sotsiaalne seisund|sotsiaalset]] ja [[psüühiline seisund|psüühilist seisundit]], haige [[pärilikkus]]e [[anamnees]]i, riskitegurite olemasolu.
Eristatakse
*prognoos elu suhtes
*prognoos funktsiooni taastumise suhtes
9. rida:
*prognoos [[tervistumine|tervistumise]] suhtes
Eristatakse
*hea
*kahtlane
15. rida:
*väga halb
Seega, kui prognoos elule on hea, siis väga suure tõenäosusega jääb patsient haiguse lõppedes või stabiliseerudes ellu,
Prognoosi teades saab paremini otsustada, kas on mõttekas
Prognoos võib sisaldada infot selle kohta, millise aja vältel ravi ajal ja järel haige seisund ei halvene, milline on elusoleku tõenäosus teatud aja möödumisel diagnoosimisest ning kui pikk on haige elu pärast diagnoosimist.
|