Erinevus lehekülje "Andromeeda galaktika" redaktsioonide vahel

[[1885]]. aastal avastas [[Ernst Hartwig|Carl Ernst Albrecht Hartwig]] [[Tartu tähetorn]]is [[supernoova]] süttimise Andromeeda udus.
 
[[1922]]. aastal avaldas eesti [[astronoom]] [[Ernst Öpik]] ajakirjas ''[[The Astrophysical Journal]]'' artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised [[spiraaludu]]d on kaugel väljaspool [[Linnutee]] [[tähesüsteem]]i asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised [[galaktikad]] ([[spiraalgalaktika]]d). Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset [[dünaamiline meetod|dünaamilist meetodit]], mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas [[Ameerika Ühendriigid|USA]] astronoom [[Edwin Hubble]] [[tsefeiidid]]e [[heleduskõver]]ate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.
 
==Vaatlemine==