Turaŭ: erinevus redaktsioonide vahel

| asendikaart = Valgevene

}}

'''Turaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Turav''', venepäraselt ''Turov'', [[poola keel]]es ''Turów'', [[leedu keel]]es ''Turovas'') on linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is. Linn on [[Turaŭ külanõukogu]] halduskeskuseks. Turaŭ asub merepinnast 125 meetri kõrgusel, [[Homiel]] linnast 258 ja rajooni keskusest [[Žytkavičy]]st 25 kilomeetri kaugusel [[Prõpjats]]i jõe kaldal.

 

 

==Asula nimi==

 

Linna nime päritolu on teadmata. Ühe oletuse kohaselt andis linnale nime [[Nestori kroonika]]s mainitud [[varjaagid]]e vürst Tur, kes olevat linna asutanud. Nestori kroonika kohaselt elas Tur aasta 980 paiku.<ref>Жучкевич В. А. Краткий топонимический словарь Белоруссии. — Мн.: Изд-во БГУ, 1974. Lk. 380.</ref> Samas ei ole teistes kroonikates selle Turi seoste kohta linnaga ei asutaja ega valitsejana mingeid viiteid.<ref>Крывіцкі, А., Саскевіч, М. А імя яму Тураў... // Спадчына. — 1994. — № 2. — Lk. 28.</ref> Aastal [[1880]] kirjutas kohalik piiskop linna ajaloo, kus oletas [[Turovi Kirill]]i teostele tuginedes, et Tur ehitas pigem [[Kiiev]]is asunud ja aastal [[1146]] kroonikates mainutud Turovi kiriku.<ref>Кирилл еп. Творения Кирилла, епископа Туровского, с предварительным очерком истории Турова и туровской епархии до XIII века. — Киев, 1880. — 296 lk.</ref>

Aasta 1320 paiku liideti vürstiriik [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]]ga. Umbkaudu sel ajal katkes ka Turaŭ vürstide liin, mistõttu linna hakkasid valitsema Leedu vürstid. [[XV sajand]]il hakkas linn kuuluma [[Glinski]]tele, administratiivselt kuulus see [[Trakai vojevoodkond]]a.

 

 

Aastal [[1507]] tõstis kohalik valitseja [[Mihhail Glinski]] mässu, soovides ühineda [[Moskva suurvürstiriik|Moskvaga]]. Mässu keskuseks olid Glinski feodaalvaldused, ehk siis Turaŭ ümbruskond. Aastal [[1508]] said aga ülestõusnud lüüa ja kuna vene vägedel ei olnud [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|sõjas]] samuti edu, pidid nad Venemaale põgenema. Linna uueks omanikuks sai [[Konstanty Iwanowicz Ostrogski]] ja sellest sai [[Ostrogski]]te valdus.

 

[[Uputus (Poola)|Uputus]]e ajal laastasid Moskva väed korduvalt linna (seda tegid nii Moskvat toetavad kasakad kui ka Moskva enda väed). Katoliku vaimulikud hukati, ümbruskonna külad põletati maha, tabatud inimesed kas tapeti või kaevati elusalt maa sisse. Ligi 60000 ümbruskonna elanikelt ära võetud lehma aeti [[Ukraina]]sse.<ref> Сагановіч Г. Невядомая вайна: 1654—1667. — Менск, 1995.</ref> Pärast seda, kui [[Janusz Radziwiłł]] linna vabastas, oli linnas vaid 111 peret endise 401 asemel.<ref>ВКЛ. Энцыкл. Kd. 2. — Менск, 2005. Lk. 676.</ref>

 

Seoses [[Poola teine jagamine|Poola jagamisega]] läks linn aastal [[1763]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Mozõri maakond]]a. Toona oli linnas seitse õigeusu kirikut, seal tegutses ka [[sünagoog]]. Linn jagati Ivan Sollogubi ja kindral Seljabini vahel. Ühtlasi sai linnast alev. Veel samal aastal müüs Sollogub osa maadest ja metsast inglise firmale Pete&Forster, mis alustas ümbruskonnas intensiivset metsalangetamist. Aastal 1800 konfiskeeris [[Paul I]] sealsed valdused.

 

Aastal [[1795]] alustas tööd [[postimaantee]], mis kulges [[Mazyr]]ist läbi [[Žytkavičy]], Turaŭ ja [[Lenin (Valgevene)|Lenini]] [[Davyd-Haradok]]ki. Uusi kannatusi tõi elanikkoonnale kaasa [[1812. aasta isamaasõda]]. Piirkond laastati ja kuni aastani [[1817]] kestnud näljahäda tappis kolmveerand linna elanikkonnast. Aastal [[1834]] põles linn peaaegu täielikult maha, tules hävis viis kirikut. Aastal [[1865]] avastati linnast Turaŭ evangeelium, [[XI sajand]]ist pärinev [[kirikuslaavi keel]]ne [[Uus testament|Uue Testamendi]] tekstidega käsikiri.<ref>Шумейка М. Ф. Гісторыя беларускай археаграфіі / Археаграфія: курс лекцый. — Мінск: БДУ, 2005</ref>

 

Aastal 1860 oli linnas kolm õigeusu kirikut, kolm juudi palvemaja ja [[sünagoog]]. Aastaks [[1892]] oli linnast saanud [[alev]], millel oli õigus pidada kaks korda aastas [[laat]]a. Aastast [[1897]] on teada, et alevis tegutsesid sidejaoskond, fotosalong ja tellisevabrik. Linnas oli neli õigeusu kirikut, katoliku kirik ja sünagoog, linnas oli neli kõrtsi. Turaŭs oli ka jõesadam. Samanimelises mõisas tegutses auruveski. 52,3 % alevi elanikest olid toona juudid.<ref>Семья Райхман из Турова. Д-р Леонид Смиловицкий; (Diaspora Research Institute of Tel Aviv University)</ref>

 

 

==Elanikkond==

* 2795 (2016)

</table>

 

==Tuntud elanikke==

*[[Turovi Kirill]] – Vana-Vene kirikutegelane

*[[Konstanty Iwanowicz Ostrogski]] – Rzeczpospolita riigitegelane

{{viited}}

 

 

[[Kategooria:Valgevene linnad]]