Hiina meditsiin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hiina klassikaline meditsiin''' (中医 [[pinyin]]: ''zhōngyī''; ''zhong'' 'keskne, sisemine' ('Hiina') ja ''yi'' 'meditsiin') on [[meditsiin]], mille alged on religioos-[[šamanism|šamanistlikus]] kultuuris<ref>У Цзинь,name="NThdh" Ван Юншэн. Сто ответов на вопросы о «Чжоу и». Пер. с англ. Киев.: Ника-Центр, 2001. Lk 293</ref> ning mille teadmused ja oskused süstematiseeriti terviklikuks süsteemiks [[vormarvuõpetus]]e abil. Oma klassikalisel kujul on see tihedalt seotud [[taoism]]i vaadetega ja on osaks elu toitmise õpetusest ''[[yangsheng xue]]'' (養生學), millest hiljem arenes välja [[taoistlik alkeemia]]. (Mõnedes teostes vaadeldakse hoopis elu toitmise õpetuse praktikaid osana hiina meditsiinist.<ref name="qi>Yoshiaki" Omura, Acupuncture Medicine Japan Publications. Inc. 1982 lk 13 ISBN 08704911</ref>)

Nimetuses olevat, ka [[Hiina]]t tähendavat hieroglüüfi saab mõista akupunktuuri punktide ja kanalitega seotud kujundi kaudu, et kehas olevad kanalid on vastavuses vana Hiina kuningriigis voolavate jõgedega, mida usuti olevat täpselt 12 ja nendel olevate punktide arv on vastavuses päevade arvuga aastas (365). <ref>[Camillia Matuk (2006). name="Seeing the Body: The Divergence of Ancient Chinese and Western Medical IllustrationCEIVk". Journal of Biocommunication 32 (1). http://www.sesp.northwestern.edu/docs/publications/6074956944509ac426aaa6.pdf.]</ref> (Arv 365 on vastavuses vormarvuõpetuses oleva "[[Tai Xuan Jing|Suure Saladuse Raamat]]u" päikeseaasta ööpäevadele vastavate 729 kolmkuusjoonega (729/6 = 364,5). Neist igale ööpäevale vastasid 2: üks taga- ja teine eeskanalile. Nende 12 joont olid omakorda vastavuses nii 12 ööpäeva tunni, kui ka 12 ülejäänud kanaliga ning ees- ja tagakanali 12 peamise punktiga. Peale selle eristati 12 kanalil 66 (n-ö välist) antiikpunkti, mille arv oli vastavuses 64 "[[Muutuste raamat]]u" kakskuusjoonega. <ref>Yang Li. Book of Changes and Traditional Chinese Medicinename="jIpJR" / Li Yang.– Beijing: Beijing Science and Technology Press, 1998. – 575 p.</ref> Nende [[kuusjoon]]te nn majade peakuusjooned ja nende jooned olid omakorda otseses vastavuses (eriliiksete) antiikpunktidega (12 x 6). Punktimõjutusega muudeti vastava kuusjoone joont.<ref>Фалев А. И. Классическая методология традиционной китайской чжэнь-цзю терапии: иглоукалывание и прижиганиеname="nu8Lm" / А. И. Фалев. – М.: Прометей, 1991. – 199 с.</ref>, arvestades seejuures ka aja parameetritega<ref>Фалев А. И. Преобразование фигур гуа посредством изменения их черт в соответствии с временем проведения лечения в классической китайской чжэнь-цзю терапииname="cLmtk" / А. И. Фалев // Классическая китайская чжэнь-цзю терапия / под. ред. А. И. Фалева. – М.: Олимпия, 1999. – С. 335 - 366.</ref> Muutuste raamatu kuusjoonte joonte arv 384 vastab omakorda Kuupäikese aasta 13 kuu 384 ööpäevale.)<ref>[http://iczinistika.narod.ru/bibliograf.html Teemakohanename="VB4Do" bibliograafia]</ref>

Hieroglüüf ''yi'' koosneb piktograafiliselt kahest tasandist: alumisel on anumas hoitav alkohol (puhastus?) ning üleval on karbis hoitavad nooled (nõelad raviks?) mida parema käega töövahendina haaratakse (lk 21).<ref name="qi" />

Kaug-Idas nimetatakse oma meditsiini ka orientaalseks meditsiiniks ehk Ida meditsiiniks, mõnikord Kaug-Ida orientaalseks meditsiiniks.<ref name="qi" />

20. sajandil toimus lääneliku meditsiini ülevõtmisega ka hiina meditsiini uuenemine ja teisenemine. Alates 1950. aastate keskelt algas oma klassikalise meditsiini uute võtetega uurimine ja vaikne taaselustumine. Seda ja sellega seotud elu toitmisviise, nüüd juba [[qigong]]i nime all, on sealtpeale püütud uut moodi rakendada, ühendades neid läänelike uurimismeetodite ja saavutustega. See tähendas taoislike praktikate (alguses [[pneumateraapia]] nime all) uurimist ja kliinilises ravis edukat rakendamist. Hiina klassikaline meditsiin (tuntud ka hiina traditsioonilise meditsiini nime all), taoistlikud praktikad ja qigong on läänemaailmas saanud osaks nii teadusuuringutes, [[New Age]]'i liikumises kui ka [[alternatiivne meditsiin|alternatiivses meditsiinis]]. Käesoleval sajandil on Hiina soliidsed kirjastused hakanud välja andma terveid "qigongi klassika raamatukogusid" – taoistlikku kaanonisse kuuluvate tekstide sarju.<ref>Е. А.name="AqEJs" Торчинов. Даосские практики. Серия: ACADEMIA ПЕТЕРБУРГСКОЕ ВОСТОКОВЕДЕНИЕ, АЗБУКА-КЛАССИКА 2007 ISBN 978-5-352-02179-8, 978-5-85803-351-6</ref> 2000. aastal alustatud haiglasüsteemi reformi järel on hakanud tekkima privaatkliinikuid ja -haiglaid. Paljudes neist pole omanikud saanud läänelikku meditsiiniharidust ja enamuses neist praktiseeritakse ida meditsiini.

{{viited}}|allikad=