Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

[[1561]]. aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule, [[Roela mõis (Viru-Jaagupi)|Roela]] mõisnikmõisnikule [[Johann von Taube]]le (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks;.

[[1590]]. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülemmaaülemale [[Matthias Budde]]le (1550–1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pärast seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685. aastani, mil suri Johann Budde.

[[1685]]. aasta [[8. aprill]]il läks mõis enampakkumise teel [[Sandla mõis]]a omaniku maanõunik [[Johann von Vietinghoff]]i valdusse, kellele kuulus ka 1665. aastani ka [[Sääre mõis]],<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>, [[1704]]. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.

Pärast [[Põhjasõda]] [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692–1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale jälle tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoff′iVietinghoffi poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]le ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751–1810), kes oli muuhulgas ka aastail 1734–1810 ka [[Kasti mõis]]a omanikuksomanik.

[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ningja hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich von Saß]] (1751–1810).

[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]ile (1794–1873), [[10. juuni]]st [[1853]] omasid von Saßid õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]ile (1828–), pärast sedaseejärel aga parun [[Robert von Saß|Robert von Saßile]].

Aastatel 1904–1908 olid mõisa omanikud von [[Sengbusch|Sengbuschid]], kasutuseskuid vonmõisa Nolckeni,kasutas parun von Nolcken [[legaatmõis]]ana <ref name="Pihtla"/>.

Tõlluste [[rüütlimõis]] riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik,. kusViimase elanikuna elas viimase elanikunamõisas parun [[Reinhold von Buxhövden]].

1747. aastal valmis Vietinghoffide omandiperioodil tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>. [[1820]]. aastal ehitati hoonethoone suuremaks ning see sai [[klassitsism|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoone kujutab endast pikka kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirde–edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas liitubon sellega liidetud puidust [[tiibhoone]]. Endise härrastemaja rookatus asendati [[1956]]. aastal [[eterniit]]katusega.<ref name="Pihtla"/>

[[19. sajand]]i lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. KaasajalTänapäeval on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja [[aiamaja]].<ref name="Pihtla"/>

Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline [[mantelkorsten|mantelkorstnaga]] kivihoone. Hoone kõrge roost [[kelpkatus]] püsib massiivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit [[1764]] kandev kivi,; misaasta osutab valmimisaastalevalmimisajale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv [[dansker]] ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.<ref name="Pihtla"/>

*[http://majandus24.postimees.ee/2881607/vene-kosmeetikafirma-ostis-tolluste-moisa Toomas Leis müüs 2014. a.aastal mõisa ''Natura Siberica'' Eesti tütarfirmale Eurobio Lab OÜ]