Redaktsioon: 15. august 2017, kell 23:52 redigeeri 2001:7d0:885a:fb80:bdfe:5b00:1e1c:49ba (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. august 2017, kell 09:39 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Viitamata\|kuu=juuli\|aasta=2017}} [[Pilt:Famine memorial dublin.jpg\|pisi\|230px\|Suure näljahäda mälestusmärk [[Iirimaa]] pealinnas [[Dublin]]is]] '''Iiri näljahäda''' ehk '''Suur näljahäda''' ([[iiri keel\|iiri keeles]] ''an Gorta Mór'', [[inglise keel\|inglise keeles]] ''the Great Famine'' või ''the Great Hunger'') oli ~~rohke~~hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik\|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] koosseisu kuulunud [[Iirimaa]]l aastatel [[1845]]–[[1852]]. Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[kartul]]i iirlaste toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar]]ele ja sealtkaudu, või otse, [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner\|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta. [[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes neljandiku. Seejärel suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. ~~Antud~~See olukord oli~~, erinevalt protestantlikust Suurbritanniast, usuliselt~~ [[Katoliiklus\|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud ~~keeruliste~~ sündmuste üks ajendeid. [[Kategooria:Iirimaa ajalugu]]

Iiri näljahäda: erinevus redaktsioonide vahel