|
==Liivimaalaste sõjakäik 1480. aasta alguses==
[[Pilt:Izborsk3.jpg|pisi|Irboska linnuse varemed]]
[[1480]]. aasta [[1. jaanuar]]il ründas suur liivimaalaste sõjasalk Pihkvast lõunapoollõunas asuvat [[Võšgorodok|Võšgorodokk]]i ning vallutasidvallutas linnuse. 20. jaanuaril alustasid liivimaalaste väed [[Peipsi järv]]e idakaldal asuva [[Gdov]]i linnuse piiramist, mida pommitati suurtükkidega, kuid ei suudetud vallutada. Piirajad rüüstasid linnuseümbruse asula ning lahkusid. Sõjaretke järel pöördusid pihkvalased abi saamiseks [[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] poole.
==Venelaste vastusõjakäik==
==Liivimaalaste sõjakäik 1480. aasta kevadel==
Vene vägede lähkumisel järel Tartumaalt, korraldasid liivimaalased uue sõjakäigu Pihkvamaale 1480. aasta kevadel [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Bernhard von der Borch]]i juhtimisel ning piirasid [[Irboska]]t. Pihkvalaste abiväe lähenemisel, piiramine katkestati ja väed taandusid Liivimaale, kuid kohaliku tähtsusega piirikonfliktid Liivimaa-Pihkvamaa piirialadel jätkusid.
1480. aasta augusti alguses vallutasid Pihkva eeslinna Kobõli gorodoki, [[Pihkva järv]]e ääres. 18. augustil piiras aga suur orduvägi taas [[Irboska linnus]]t, kuid jätkas edasiliikumist ja juba 20. augustil jõudsid väed Pihkva alla, mida samuti piirati edutult.
==Venelaste vastusõjakäik 1481. aastal==
Uue vastusõjakäigu Liivimaale korraldasid Moskva ja Pihkva väed alles 1481. aasta alguses. VeebruarikuusVeebruaris suundus venelaste vägi vojevood vürst Jaroslav Obolenski (Ярослав Васильевич Оболенский) ja Ivan Pleštšejevi (Иван Васильевич Булгака Плещеев), millega ühinesid ka Novgorodi väed, asehalduri vürst [[Vassili Šuiski]] (Василий Фёдорович Шуйски) ja Ivan Staništševi (Иван Зиновьевич Станищев) ja pihkvalaste väesalk [[Vassili Vassiljevitš Blednõi Šuiski]] (Василий Васильевич Бледный Шуйски) juhtimisel.
Sõjakäigus osalevad väed jagunesid pärast piiri ületamist kolmeks: [[Emajõgi|Emajõe]] ja [[Võrtsjärv]]e suunal ning järgnevalt [[Tarvastu ordulinnus]]e, [[Karksi ordulinnus]]e ja [[Viljandi ordulinnus]]e suunal. Sõjakäigul olid vene väed varustatud ka suurtükkidega, mis võimaldas neil saavutada lühiajalise sõjakäigul jooksul kindlustatud Karksi ja Tarvastu ordulinnuste vallutamise.
1. märtsiks jõudsid vene väed [[Viljandi]]sse ning piirasid ümber [[Viljandi ordulinnus]]e, mis oli 1471. aastast [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] residentsiks. Linnus piirati ümber, kuid ordumeister jõudis ise põgeneda [[Riia|Riiga]]sse. [[Viljandi piiramine (1471)|Piiramise]] käigus põletasid venelaste väed asula linnuse ümber ning purustasid piiramise käigus suurtükitulega välimise linnusemüüri. Alanud läbirääkimiste käigus, maksid Viljandi elanikud vägedele 2 0002000 rubla ning venelased võtsid kaasa ka võidu märgiks linnast 8 [[kirikukell]]a.
==Sõjategevuse lõpp ja vaherahu==
| 