Erinevus lehekülje "Iiri näljahäda" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Iiri näljahäda''' ehk '''Suur näljahäda''' ([[iiri keel|iiri keeles]] ''an Gorta Mór'', [[inglise keel|inglise keeles]] ''the Great Famine'' või ''the Great Hunger'') oli suurehulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] koosseisu kuulunud [[Iirimaa]]l aastatel [[1845]]–[[1852]].
 
Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[Kartul|kartulikartul]]i iirlaste toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar]]ele ja sealtkaudu, või otse, [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.
 
[[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes neljandiku. Seejärel suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. Antud olukord oli, erinevalt tollasest protestantlikust emamaast Suurbritanniast, usuliselt [[Katoliiklus|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud keeruliste sündmuste üks ajendeid.