Erinevus lehekülje "Iiri näljahäda" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=august}}{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2017}}
[[Pilt:Famine memorial dublin.jpg|pisi|230px|Suure näljahäda mälestusmärk [[Dublin]]is]]
'''Iiri näljahäda''' ehk '''Suur näljahäda''' ([[iiri keel|iiri keeles]] ''an Gorta Mór'', [[inglise keel|inglise keeles]] ''the Great Famine'' või ''the Great Hunger'') oli suure hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] koosseisu kuulunud [[Iirimaa]]l aastatel [[1845]]–[[1852]].
 
Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[Kartul|kartuli]] iirlaste rahvuslikult toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt ainuüksi sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar|Suurbritanniasse]] kui ka sealtkaudu või otse [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus kirstulaevadeks, kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta.
 
[[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes 25%. Suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli, erinevalt [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigist]]protestantlikust Suurbritanniast, usuliselt [[Katoliiklus|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud keeruliste sündmuste üks ajendeid.
 
[[Kategooria:Iirimaa ajalugu]]