Ava peamenüü

Muudatused

 
==Geoloogiline ehitus==
Kõik Hawaii saared peale [[korallrahu]]de on [[vulkaaniline saar|vulkaanilise tekkega]]. Vulkaaniliselt aktiivne on kagupoolne ots. Ülejäänud saared on [[ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoore]] loode suunas liikumise tõttu [[kuum täpp|kuuma täpi]] kohalt ära nihkunud. Seetõttu nende saarte pindala ja kõrgus merepinnast enam ei kasva, vaid kahaneb jahtumise ja [[erosioon]]ui tõttu. Lõpuks vajuvad saared vee alla. Hawaiist kagusse tekib uus vulkaaniline saar.
 
Hawaii saarte [[kilpvulkaan]]id on Maa suurimad [[vulkaan]]id. Suurim neist, [[Mauna Kea]], ulatub 4207 m üle merepinna ning 5400 m allapoole merepinda, nii et selle absoluutne kõrgus ületab 9000 m. See on kogukõrguseltabsoluutselt kõrguselt suurim mägi Maal. Pisut madalam [[Mauna Loa]] on suurima ruumalaga vulkaan Maal. Ta on nii raske, et ta kogu [[Vaikse ookeani laam]]a mõõdetavalt deformeerib.
[[Pilt:Wasserfall auf Kauai.jpg|pisi|Juga [[Kauaʻi]] saare põhjaosas]]
 
Suurimal saarel [[Hawaii saar|Hawaii]]l on veel [[tegevvulkaan|tegevad]] Mauna Loa ja [[Kīlauea]], viimane tegutseb alates 1983. aastast lakkamatult. Mauna Loast kirdes olevatele aladele, sealhulgas ka teedele ja majadele, tungib aeg-ajalt laava. Tegevateks peetakse ka ajaloolisel ajal pursanud vulkaane [[Hualālai]]d (Hawaii saarel) ja [[Haleakalā]]d (Maui saarel).
 
28 km Kīlaueast kagus vee all on [[Hawaii-Imperaatori ahelik]]u noorim vulkaan [[Lōʻihi]].
 
==Pinnamood==