Bedřich Smetana: erinevus redaktsioonide vahel

Kõik Smetana teosed enne [[Göteborg]]i siirdumist olid peale mõne erandi kirjutatud eranditult klaverile. <ref name="DOxY1" />

Smetana naasis kammermuusika juurde alles 20 aasta pärast, kui ta kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll, alapealkirjaga "Minu elust". See teos oli justkui helilooja autobiograafia, kujutades helilooja nooruslikku entusiasmi oma kunsti, sõprade, armastuse vastu.<ref name="iDrOF" /> Teist, [[1882]]–[[1883]], d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli Smetana juba peaaegu täielikult kurt.<ref name="Large376" /><ref name="XG4SQ" /> See teos esindab Smetana pettumust enda elus, aga ei ole ometigi tervenisti sünge, sisaldessisaldades ka eredat polkat.<ref name="Clap68" /> See oli üks tema viimaseid teoseid; kahe kvarteti vahel kirjutas ta veel duo viiulile ja klaverile "Kodumaalt", mis on segu melanhooliast ja rõõmust tugeva lähedusega Tšehhi rahvamuusikale.<ref name="Clap68" />

Rahulolematu oma esimese suureulatusliku orkestritööga, D-duur [[1848]]. aasta avamäng<ref name="Z76He" />, õppis Smetana passaaže [[Beethoven]]ilt, [[Mendelssohn]]ilt, [[Weber]]ilt ja [[Berlioz]]ilt, enne oma [[1853]]. aasta "Võiduka Sümfooniasümfoonia" komponeerimist.<ref name="Ottlov7" /> Teos võeti [[1860]]. aastal [[Göteborg]]is hästi vastu<ref name="0ZYhl" /> ning redigeeritud versiooni teosest esitati [[1882]]. aastal [[Praha]]s, ilma alapealkirjata "võidukas", Adolf Čechi taktikepi all.<ref name="Ottlov7" /> Nüüd on teost mõnikord nimetatud ka "Pidulikuks sümfooniaks".

Smetana külastas Liszti Weimaris [[1857]]. aasta suvel, kus ta kuulis viimase "Fausti Sümfooniatsümfooniat" ja "Ideaale". See põhjustas muutusi ka Smetana orkestrimuusikas. Need tööd andsid vastused Smetana mitmetele kompositsiooniprobleemidele seoses orkestrimuusika struktuuridega. See võimaldas Smetanal kirjutada kolm Göteborgi sümfoonilist poeemi ("Richard III", "Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl")<ref name="Ottlov7" />. Need olid teosed, mis muutsid Smetana salongimuusika heliloojast modernseks neo-romantikuks.<ref name="Ottlov7" />

[[1862]]. aastast töötas Smetana peamiselt ooperite kallal ja kui paar lühiteost välja jätta<ref name="1cYF2" />, ei naasnud ta puhta orkestrimuusika juurde enne "Minu isamaa" ([[1872]]) komponeerimist. "Minu isamaa" on üks esimesi Smetana küpseid suuremahulisi teoseid, mis on sõnades iseseisev ja oma muusikalistes ideedes söakam, kui kõik muu, mida ta varem proovinud oli.<ref name="UXmH9" /> Muusikateadlasele John Claphamile kujutab see tsükkel läbilõiget Tšehhi ajaloost, legendidest ja muljeid selle loodusest, andes eredalt edasi Smetana paatoslikku vaatenurka oma riigi vägevusest.<ref name="bXhOG" /> Smetana pühendas "Minu isamaa" [[Praha]] linnale; pärast selle esiettekannet [[1882]]. aasta [[november|novembris]] kuulutas Tšehhi publik selle tõeliseks Tšehhi rahvusliku stiili esindajaks.<ref name="Ottlov7" />