Redaktsioon: 2. juuni 2017, kell 13:56 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. august 2017, kell 20:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 357 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Five senses.jpg\|thumb\|390px\|Viis klassikalist meelt ja vastavad meeleelundid.]] '''Meeled''' (lad ''sensus'', ingl ''senses'') on [[loomad]]e (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni ~~läbi~~ [[Meeleelund\|meeleelundite]] (näiteks [[silmad]], [[kõrvad]], [[ninaõõs\|ninaõõne]] haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid [[nahk\|nahas]]) kaudu, mis muudavad füüsikalised stiimulid [[Närviimpulss\|närviimpulssideks]]<ref name="WY2Gi" />. Meeleelundite vahendatavad [[Aisting\|aistingud]] võimaldavad loomadel kõrgemates [[peaaju\|ajukeskustes]] panna aluse [[taju]] protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: [[nägemine]], [[kuulmine]], [[kompimine]], [[haistmine]] ja [[maitsmine]]. ~~Kaasaegses~~Nüüdisaegses teaduskirjanduses käsitletakse kompimist somatosensoorse meele modaalsusena. Lisaks kompimisele kuulub somatosensoorse meele modaalsuste hulka veel [[valumeel]], [[temperatuurimeel]], [[tasakaalumeel]] ja [[propriotseptsioon]]<ref name="WY2Gi" />. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt joonist "Taju ja meelelise ~~infomaatsioonitöötlus~~informatsiooni töötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. 9. rida: Traditsioonilise vaate järgi, mida omistatakse [[Aristoteles]]ele, on meeli viis: [[nägemine]], [[kuulmine]], [[kompimine]], [[maitsmine]] ja [[haistmine]] <ref name="gGdtA" />. Hilisemas filosoofilises kirjanduses on juureldud, miks meeli on viis. Meelte loendamiseks peavad olema kriteeriumid, mille järgi erinevad tajud kuuluvad eri meelte alla, ning ühisjooned, mille järgi tajud arvatakse ühe ja sama meele alla. Seega tuleb ka öelda, milles seisneb iga meele loomus. Võimalikud eristustunnused on taju objekt või tajutav omadus ([[värvus]], [[heli]] jne), taju elamuslikud omadused, tajus osalev [[meeleelund]] ja selle seos [[ajuga]] ning taju füüsikalised stiimulid <ref name="aEzrV" />. On vaieldud selle üle, milline on õige kriteerium, ning on autoreid, kes ei ei pea ühtegi kriteeriumit õigeks <ref name="jcbaH" />. Eksperimentaalbioloogias defineeritakse meeli stiimulite detektsiooni vahendavate molekulaarsete mehhanismide ning ~~meelelist~~meelelise ~~informatsioonitöötlust~~informatsiooni töötlust vahendavate närvijuhteteede kaudu. == Klassikalised meeled == 17. rida: === Kuulmismeel === [[Kuulmine]] ehk kuulmismeel (ingl k ''hearing, audition'') on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt [[Kõrv\|kõrva]]) abil<ref name="TfKZM" />. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelega liigitatakse kuulmismeel [[mehhanosensatsioon\|mehhanosensatsiooni]] ~~alla~~ (ingl k ''mechanosensation'') alla. === Haistmismeel === 40. rida: Termolokatsioon võimaldab loomadel tunnetada infrapunakiirgust vastava t[[Termolokatsioonielund\|ermolokatsioonielundi]] abil. Termolokatsiooni võime arvatakse olevat [[nahkhiir]]tel ''[[Desmondus rotundus]]'', teatud [[putukad\|putukatel]] ([[põlendikuhundlane]], ''[[Pachliopta aristolochiae]]'', ''[[Troides rhadamathus plateni]]'') ja teatud [[maolised\|madudel]]<ref name="ySPQA" />. Termolokatsioonielundil puudub [[optiline süsteem]]. Termolokatsioonielund paikneb [[lõgismadu]]del (''Crotalus'') [[silm]]ade ja osadel [[pärisboalased\|pärisboalastel]] ([[silehuulboa]], [[puuboa]], ''[[Sanzinia]]'') [[ülamokakilbis\|üla]]- ja [[alamokakilbis]]te vahel. [[Püütonlased\|Püütonlastel]] paikneb elund madalate lohukestena [[ülamokakilbis]]tel, kummalgi ~~poole~~pool pead. [[Aafrikarästik]]ute karikakujulised süvendid paiknevad [[ninasõõrmed\|sõõrmete]] taga.<ref name="tJnzw" />

Meeled: erinevus redaktsioonide vahel