Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 15:47 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. august 2017, kell 22:09 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Пушка Канэ.jpg\|thumb\|Suurtükk [[Krasnaja-Gorka]]s [[Kroonlinna positsioon]]il]] '''152 mm (6-tolline) Canet' suurtükk''' on mereväesuurtükk, mida kasutati laevadel ja [[rannikupatarei]]des. ~~[[Suurtükk\|Suurtüki]] töötas välja [[Prantsusmaa\|prantsuse]] insener [[Gustave Canet]] ([[1846]]–[[1908]]). Relvastuses alates [[1891]]. aastast.~~▼ ==Ajalugu==▼ ▲'''152 mm (6-tolline) Canet' suurtükk''' on mereväesuurtükk, mida kasutati laevadel ja [[rannikupatarei]]des. [[Suurtükk\|Suurtüki]] töötas välja [[Prantsusmaa\|prantsuse]] insener [[Gustave Canet]] ([[1846]]–[[1908]]). Relvastuses alates [[1891]]. aastast. [[Suurtükk\|Suurtüki]] töötas välja [[Prantsusmaa\|Prantsuse]] insener [[Gustave Canet]] ([[1846]]–[[1908]]). Tootmist alustati Prantsuse firmas Schneider et Cie (tänapäeval Schneider SA). Valmistati laeva- ja rannikusuurtükke. Relvastuses alates [[1891]]. aastast. ~~152 mm Canet' suurtükid olid kasutusel ka [[Peeter Suure Merekindlus\|Peeter Suure merekindluses]].~~ ==Kasutamine Eestis==▼ Eesti merekindlustes asusid suurtükid [[rannakaitsepatarei nr. 2\|rannapatareide nr 2]], [[rannakaitsepatarei nr. 4\|4]], [[rannakaitsepatarei nr. 5\|5]], [[rannakaitsepatarei nr. 7\|7]] ja [[rannakaitsepatarei nr. 11\|11]] relvastuses. Kokku oli neid 16 tükki. ▼ Üks relv anti [[1935]]. aastal [[Naissaar]]el olevast [[rannakaitsepatarei nr. 5\|rannakaitsepatareist nr 5]] [[Soomusrongirügement\|Soomusrongirügemendile]]<ref name="Eesti Merekindlused">Mati Õun. Eesti Merekindlused. Tammiskilp : 2001. Lk 60-61</ref> ning seda kasutati [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)\|raudteesuurtüki Suur Tõll]] ehitamisel.▼ ▲==Ajalugu== Tootmist alustati Prantsuse firmas Schneider et Cie (tänapäeval Schneider SA). Valmistati laeva- ja rannikusuurtükke. [[Venemaa]]l toodeti Canet' tüüpi suurtükke alates [[1892]]. aastast Obuhhovi terasevalutehases.<ref name="Eesti Merekindlused"/> ==Tehnilised andmed== Rannikul kasutatava kahuri kaal: 19,38 tonni 24. rida ⟶ 16. rida: Kasutati soomustläbistavaid (41,5 kg) ja fugassmürske (49,8 kg) Suurtükki laaditi [[~~hülss~~unitaarpadrun]]~~idele kinnitatud mürskudega~~itega.<ref name="Eesti Merekindlused"/> ▲==Kasutamine ~~Eestis~~Venemaal== [[Venemaa keisririik\|Venemaal]] toodeti Canet' tüüpi suurtükke alates [[1892]]. aastast Obuhhovi terasevalutehases.<ref name="Eesti Merekindlused"/> 152 mm Canet' suurtükid olid kasutusel [[Peterburi merekaitse]]s, sealhulgas ka [[Peeter Suure Merekindlus\|Peeter Suure merekindluses]]. ==Kasutamine Eesti kaitseväes== ▲Eesti merekindlustes ~~asusid~~olid 152 mm Canet' suurtükid [[rannakaitsepatarei ~~nr. 2\|rannapatareide~~ nr 2]], [[rannakaitsepatarei nr. 4\|4]], [[rannakaitsepatarei nr. 5\|5]], [[rannakaitsepatarei nr. 7\|7]] ja [[rannakaitsepatarei nr. 11\|11]] relvastuses. Kokku oli ~~neid~~suurtükke 16 tükki. ▲Üks relv anti [[1935]]. aastal [[Naissaar]]el olevast [[rannakaitsepatarei nr. 5\|rannakaitsepatareist nr 5]] [[Soomusrongirügement\|Soomusrongirügemendile]]<ref name="Eesti Merekindlused">Mati Õun. Eesti Merekindlused. Tammiskilp :. 2001. Lk 60-61</ref> ning seda kasutati [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)\|~~raudteesuurtüki~~raudteesuurtükk ~~Suur~~Suure ~~Tõll~~Tõllu]] ehitamisel. ==Mälestisekstunnistamine Eestis== ~~==Tehnikamälestised==~~ Eestis on kultuurimälestiseks tunnistatud : *'''6" Canet' suurtüki soomustorn'''. (2659), [[rannakaitsepatarei nr. 5\|rannakaitsepatarei nr 5]]. Asukoht [[Naissaar]], Põhjaküla.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2659 6" Canet suurtüki soomustorn.] Kultuurimälestiste riiklik register</ref>

152 mm Canet' suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel