Erinevus lehekülje "Rahvusvaheline organisatsioon" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
P
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
'''Rahvusvahelised organisatsioonid''' on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmesusega [[organisatsioon]]id. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone:
* valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid (''intergovernmental organization'' või ''international governmental organizations'' = ''IGO'');
* valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid (''international nongovernmental organization'' ehk ''INGO''). <ref> Toomla,name="0sA7B" Rein. 25. oktoober 2012. Loeng: Rahvusvahelised organisatsioonid (aine Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse), Tartu Ülikool </ref>
 
===Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid===
'''Valitsustevaheline organisatsioon''' on vähemalt kolme [[riik|riigi]] poolt [[rahvusvaheline leping|rahvusvahelise lepinguga]] ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud [[organisatsioon]], mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma [[organ]]ite kaudu teostama.
Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeteks on riigid/valitsused.
Kuigi valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid moodustavad kõigest 10% kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest, on nende tähtsus suurem kui valitsusteväliste rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus, sest nende liikmeteks on [[rahvusriik|rahvusriigid]].
 
====Ajalugu====
Esimesed valitsustevahelised organisatsioonid tekkisid [[19. sajand]]i alguses, et reguleerida liiklust ja kaubavahetust [[jõgi|jõgedel]], mis voolasid läbi mitme riigi ([[Elbe]], [[Doonau]], [[Rein]]).
Esimeseks moodsaks valitsustevaheliseks organisatsiooniks loetakse [[1815]]. aastal [[Viini Kongress]]il loodud organisatsiooni, mis organiseeris liikumist Reini jõel ([[Central Commission for the Navigation of the Rhine]]) ning mis tegutseb tänapäevani.
 
====Valitsustevaheliste organisatsioonide klassifikatsioon====
<ref name="cyWUU" />.
<ref> Kegley Jr, Charles W ja Eugene R Wittkopf. 1993. World Politics. Trend and Transformation. New York. St.Martin's Press. p.155-158. </ref>.
 
{|-
Ligi 90% valitsustevahelistest organisatsioonidest kuuluvad spetsiifilise eesmärgi ja regionaalse ulatusega kategooriasse.
 
====Tunnused====
1. Moodustatud [[leping]]u alusel ja valitsuste vahel
2. Liikmesus on vabatahtlik ja lahkumine on lubatud
3. Organisatsiooni sees on olemas pärisstruktuur
4. Autonoomsus - teised organisatsioonid ei saa teoreetiliselt siseasjadesse sekkuda
 
====Liikmesus====
Liikmed jagunevad kaheks:
1. Täisliikmed - täieõiguslikud liikmed, osalevad otsustamises või delegeerivad õigused. Jagunevad asutajaliikmeteks ja hiljem ühinenud liikmeteks
2. Vaatleja liikmed: ei osale otsustamises, käivad kohal kui huvi
 
Organisatsioonist on võimalik lahkuda kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt (riik heidetakse välja, kuna täitmata näiteks majanduslikud kohustused).
 
===Valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid===
Valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelised [[valitsus]]test sõltumatu [[organisatsioon]]id. Nende liikmeteks on [[eraisik]]ud või nendest koosnevad grupid.
Valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, vaid on tavaliselt riigisisese õiguse alusel moodustatud. Eestis on nende õiguslikuks vormiks tavaliselt [[mittetulundusühing]] või [[sihtasutus]]. Valitsusvälised organisatsioonid eksisteerivad ühiskondlikul, erialasel, erakondlikul või muul alusel. Nendel organisatsioonidel võib olla ka oma maa valitsuse toetus ning finantsabi, ent tavaliselt kaetakse kulud liikmete sissemaksetest, majandustegevusest saadud tuludest, annetustest jne. Praegu tegutseb umbes 5500 valitsustevälist rahvusvahelist organisatsiooni, mis moodustavad ligi 90% kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest.
Mõnikord liigitatakse ka hargmaised korporatsioonid (''multinational corporations''=''MNG'') valitsusväliste rahvusvaheliste organisatsioonide alla, mis ei ole mittetulunduslikud organisatsioonid. Näiteks kuuluvad siia kategooriasse [[McDonalds]], [[Sony]] ja [[The Coca-Cola Company]].
 
====Ajalugu====
Esimeseks valitsusteväliseks organisatsiooniks väidetakse olevat [[Roosiristlased]] (asutatud aastal [[1694]]), aga ka erinevad [[vaimulikud ordud]], mis tegutsesid juba u 1100. aastal ja mille ülesandeks oli kaitsta palverännakule läinud inimesi.
Samuti nagu valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid, kasvasid ka valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid nii [[19. sajand|19]]. kui ka [[20. sajand]]il väga jõudsalt ja tänapäeval on sellised organisatsioone ligikaudu 5500. 55% tegutsevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest on alustanud tegevust pärast 1960. aastat.<ref>Sulev Mäeltsemeesname="hmbtc" [http://www.koolielu.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/Yhiskonna_areng7.html] Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“</ref>
 
====Valitsusteväliste organisatsioonide rahastamine====
Üldjuhul saavad valitsustevälised organisatsioonid oma kulud liikmete sissemaksetest, majandustegevusest saadud tuludest ja/või annetustest. Vahel osutab ka riik finantsabi. [[Eesti]]s puuduvad siiani andmed, mis kajastaksid INGO-de (nn kolmanda sektori) rahastamise ja muu majandustegevuse tegelikku mahtu. Küsitluste ning eelarvestatistika kaudu on siiski võimalik teha kaudseid järeldusi suurusjärkude kohta. Heategevuslikku annetamist [[1996]]. aastal uurinud [[Jüri Kruusvall]] hindas Eesti saja suurima ettevõtte rahaliste annetuste mahtu umbes 23 [[miljon]]ile [[kroon]]ile. Samas läksid need annetused suures osas valdkondadesse, kus põhirolli täidavad kas väljapaistvad üksikisikud ([[tippsport]], kõrgkultuur) või avaliku võimu [[institutsioon]]id ([[haridus]], [[tervishoid]], [[korrakaitse]]). Seega kulub ainult osa, arvatavalt väiksem osa, nimetatud summast INGO-de rahastamisele. Teisalt on teiste, väiksemate ettevõtete arv ja seega ka potentsiaalne annetamisvõime üpris suur, kuid INGO-de rahastamise seisukohast on see veel seni läbiuurimata teema.
 
Valitsusväliste organisatsioonide endi andmetel ei ole aga kõige suuremaks tulude allikaks ei riik, kohalikud omavalitsused ega erasektor. Ka osutub välismaine rahastamine ootamatult väheste organisatsioonide jaoks oluliseks. [[2001]]. aasta uurimus kinnitab, et välismaine rahastamine on ainult harvade organisatsioonide jaoks väga tähtis. Kõige olulisemaks tuluallikaks on antud uurimuse põhjal liikmemaksud, teiseks riigi ja kohalike omavalitsuste toetused. <ref>Mikko Lagerspetz:name="ywHpM" [http://www.kogu.ee/public/eia2011/EIA_2011.pdf] Eesti inimarengu aruanne 2010/2011</ref>
 
===Vaata ka===
*[[Rahvusvaheliste organisatsioonide loend]]
 
===Viited===
{{viited}}|allikad=
<ref name="0sA7B">Toomla, Rein. 25. oktoober 2012. Loeng: Rahvusvahelised organisatsioonid (aine Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse), Tartu Ülikool</ref>
<ref> name="cyWUU">Kegley Jr, Charles W ja Eugene R Wittkopf. 1993. World Politics. Trend and Transformation. New York. St.Martin's Press. p.155-158. </ref>.
<ref name="hmbtc">Sulev Mäeltsemees [http://www.koolielu.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/Yhiskonna_areng7.html] Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“</ref>
<ref name="ywHpM">Mikko Lagerspetz: [http://www.kogu.ee/public/eia2011/EIA_2011.pdf] Eesti inimarengu aruanne 2010/2011</ref>
}}
 
[[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]]
75 961

muudatust