Erinevus lehekülje "Ivan Kondakov" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
[[Pilt:Kondakov, Ivan Lavrent'evich.jpg|pisi|Ivan Kondakov.]]
[[Pilt:Ivan Kondakovi hauakivi Elva kalmistul, 2. august 2012.jpg|pisi|Ivan Kondakovi hauakivi [[Elva kalmistu]]l, august 2012.]]
'''Ivan Kondakov''' ([[vene keel]]es ''Иван Лаврентьевич Кондаков''; [[8. oktoober]] [[1857]], [[Viljuisk]], [[Jakuudi oblast]] — [[14. oktoober]] [[1931]] [[Elva]]) oli Eestis tegutsenud vene [[keemik]], [[sünteetiline kautšuk|sünteetilise kautšuki]] avastaja.
 
Kondakov lõpetas [[Krasnojarsk]]i poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus [[Sankt-Peterburgi Ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ülikooli juurde, valmistuma professorikutseks.
 
1886. aastal määrati Kondakov laborandiks [[Varssavi Ülikool]]i keemiakateedris. 1894. aasta detsembris kaitses Sankt-Peterburgi Ülikoolis magistriväitekirja keemias "''О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений''".
 
1895. aastal määrati ta [[Tartu Ülikoolülikool]]i farmaatsiaprofessoriks ja ta töötas Tartus[[Tartu]]s 1918. aastani.<ref>[[Aili Suur]]. Elva. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 40</ref>
 
1899. aastal avastas Kondakov [[dimetüülbutadieen]]i katalüütilise [[polümerisatsioon]]i sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal[[Saksamaa]]l [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.
 
Aastatel 1918–1921 töötas Kondakov [[Praha Ülikoolülikool]]is.<ref>Riik protsessib professori testamendi pärast. Vaba Maa, 16. veebruar 1934, nr 39, lk 5</ref>
 
Kondakovil oli maja [[Elva]]s professorite linnaosas, kus ta elas aastatel 1911–1918 ja 1921–1931.<ref>Leonid Semilarski, Arvo Mälberg, Jaan Kappo. Männilinn Elva. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 52, 54, 56</ref>