Lastekirjandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vikindus, suvalist linkimist par |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Lastekirjanduseks''' (ka: ''laste- ja noorsookirjandus'') kõige laiemas tähenduses peetakse [[laps|laste]]
==Üldiseloomustus==
Lastekirjandust on üritatud määratleda kui spetsiaalselt laste jaoks loodud kirjandust, ent tihti on [[kirjanik]]u poolt algselt [[täiskasvanu]]ile kirjutatud [[teos]]ed saanud populaarseks hoopis lasteraamatuina ([[Mark Twain]]i "[[Prints ja kerjus]]", "[[Huckleberry Finn]]"). Samuti võib tuua vastupidiseid näiteid, kus lastele kirjutatud teos leiab suurema lugejaskonna täiskasvanute näol. Palju on teoseid, millest nii lastel kui täiskasvanuil on lugeda oma lugu ([[Antoine de Saint-Exupéry]] "[[Väike prints]]"). Sellised piiripealsed juhtumid teevad lastekirjandusest väga rikka nähtuse, ent ei tee lihtsamaks lastekirjanduse piiritlemist kirjanduses.
Oluliseks eripäraks lastekirjanduses on [[tekst]]i ja [[pilt|pildi]] [[sümbioos]], mistõttu on võrdselt tähtsad nii kirjaniku- kui ka [[kunstnik|kunstnikutöö]]. Tihti on lasteraamatus pilti rohkem kui kirjandust. Ka esimene teadaolev spetsiaalselt lastele loodud raamat on pigem [[pildiraamat]]
Spetsiaalselt lastele mõeldud lastekirjanduse põhiline eripära on lugeja ea eripära arvestamine ([[adressaaditunnetus]]).
21. rida:
==Välislingid==
* [[Enn Murdmaa]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=741 Noorsoo- ja lastekirjanduse põhinõudeid], [[Kasvatus_(ajakiri)|Kasvatus]] [[1935]], nr
*[http://www.eltk.ee Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus]
*[http://www.ibby.org IBBY
[[Kategooria:Lastekirjandus| ]]
|