Vikipeedia

Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P effektiivne > efektiivne
P "Kõrgel õhkavad sütikud" ajendasid panema siia toimetamismalli.
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=august}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=august}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00282A, Westfront, Deutsche Geschützstellung.jpg|pisi|Saksa suurtükimeeskond Läänerindel 1914]]
[[Pilt:4-14 Marines in Fallujah.jpg|pisi|USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004]]
4. rida ⟶ 5. rida:
'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] [[kaliiber|kaliibriga]] vähemalt 20 mm. Suurtükke kasutatakse enamasti brigaadi või diviisi taseme tuletoetuseks.
 
Suurtükk on relv, mis on loodud laskemoona tulistamiseks ülepika pikkadevahemaa vahemaadetaha, kuhu tavaline jalaväerelvastus ningja [[miinipilduja]]d ei ulatu. Varajased suurtükid arendati kindlustesse sissemurdmise jaoks, mis tegi neist suured ja raskesti liigutatavad relvad. Tehnoloogia arenedes muutusid suurtükid järjest kergemaks ja mobiilsemaks. Tänapäeval on suurtükid muutunud iseliikuvaks ningja väga mobiilseks, mis tõstab nende tulejõudu märgatavalt.
 
 
10. rida ⟶ 11. rida:
 
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet [[heitemasin]]ad ja [[Kiviheitemasin|katapuldid]].
28. jaanuaril 1132 leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindralkindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref name="t2coG" /> Varajased Hiina suurtükid olid vaasi kujugavaasikujulised, nagu näiteks 1350. aastast pärit kahurid, mis leiti 14. sajandi Mingi dünastia traktaadist, Huolongjing.<ref name="needham314316" /> Metallurgia tehnikateMetallurgiatehnikate arenedes ei kasutanud hilisemad kahurid enam vaasi kuju. Seda muutust saab näha pronksist ''“thousandthousand ball thunder”thunder'' -st<nowiki>'</nowiki>ist, mis oli varajane näide lahinguvälja suurtükist.<ref name="Science and Civilisation in China" /> Need relvad levisid Lähis-Itta ningja Euroopasse jõudsid piiratud kujul 13. sajandil.
Esimene [[püssirohi|püssirohul]] töötav suurtükk võeti kasutusele [[1348]]. aastal [[Rudelsburg]]i juures.
Aasias võtsid [[mongol]]id hiinlaste suurtükid kasutusele ning kasutasid neid väga efektiivselt enda suurtes vallutustes. 14. sajandi lõpuks kasutasid [[Hiina]] mässajad organiseeritud suurtükke ning ratsaväge, et mongolid riigist välja suruda.
26. rida ⟶ 27. rida:
 
=== Sütikud ===
Sütikud on seadmed, mis algatavad mürsu, olgu selleks lõhkeaine plahvatamine või suitsukatte tegemine. Sütikuid on nelinelja üldist tüüpipõhitüüpi:
*kokkupõrkel aktiveeruv;
*mehaanilise ajaga aktiveeruv;
*lähedussensoriga;
*läheduse sensoriga
*elektroonilise ajaga aktiveeruv.
 
Ssuurtükisütik asub enamasti mürsu ninaosas, kuid kasutatud on ka tagaosas asuvaid, näiteks HESH ja HEP tankivastaste mürskudega.
40. rida ⟶ 41. rida:
Varajased õhus aktiveeruvad sütikud kasutasid põlemisel töötavaid taimereid. Neid kasutati 20. sajandi teise pooleni. Mehaanilise ajaga sütikud ilmusid sajandi alguses. Thieli mehhanism kasutas vedru ja kella mehhanismi. Junghansi sütik kasutas [[tsentrifugaaljõud]]u ja hammasrattaid. Dixi sütik kasutas tsentrifugaaljõudu ja kerasid. Elektroonilise ajaga sütikud hakkasid mehaanilisi asendama umbes 1980. aastast alates.
 
Läheduse sensorigaLähedussensoriga sütikuid on kahte tüüpi, foto-elektrilisedfotoelektrilised ja radariga. Foto-elektrilisedFotoelektrilised ei olnud eriti edukad ning need nägid kasutust ainult briti õhutõrje suurtüki rakettidel [[teine maailmasõda|teise maailmasõja ajal]]. Radariga lähedussütikud asendasid mehaanilise ajaga sütikud, sest need nõudsid täpset arvutust aja kestuse jaoks, mida võisid mõjutada erinevad faktoridtegurid.
 
EsimesedEsimesi [[radar]]iga lähedussütikuid kasutati lennukite vastu teise maailmasõja ajal. Esimesed lähedussütikud pandi õhkamaõhkima 9,1 meetri kõrgusel maapinnast. Selline mürsk on inimeste vastu väga efektiivne võrreldes kokkupõrkel õhkavaõhkiva mürsuga, sest šrapnellid katavad suurema maa-ala ning tulevad ülalt, mitte küljelt.
 
Lähedussütikud võivad enneaegselt aktiveeruda niiskuse tõttu. Seepärast loodi pärast teist maailmasõda kontrollitud muutuva ajaga sütikud. Nendel sütikutel on mehaaniline taimer, mis lülitus radarile umbes 5 sekundit enne oodatud kokkupõrget ning lisaks sellele, aktiveerusid ka kokkupõrkel.
 
Lähedussütikud tekkisid euroopaEuroopa lahinguväljadele 1944. aasta detsembri lõpus. Neid kasutati väga efektiivselt Vaikses ookeanis kamikazede vastu ning Suurbritannias V-1 lendavate pommide vastu. <ref name="KxOF3" />
 
1980. aastal tekkisid elektroonilised multifunktionaalsed sütikud. Kuna need kasutasid tahkes olekus elektroonikat, olid seda sorti sütikud suhteliselt odavad ja töökindlad ning said standardsütikuks mõndades läänearmeedes. Varasematel versioonidel sai valida lõhkemise kõrgust.
57. rida ⟶ 58. rida:
 
Lõhkelaengud tüüpide kaupa:
*Lõhkevadlõhkevad: lõhkeaine; keemia; tuumapead; lõhkeainega tankivastased; värviline marker
*Põhjapõhja väljaviskamisega: väikesed pommikesed, mis eemalduvad mürsust; miinid; valgustatavad; suitsukate, jm.
*Ninanina väljaviskamisega: shrapnell, süütepommid
 
=== Stabilisatsioon ===
73. rida ⟶ 74. rida:
Kuni 19. sajandi lõpuni oli ainsaks saadaolevaks kütuseks püssirohi. Püssirohul oli palju halbu külgi: see ei andnud palju energiat, mistõttu oli seda suurtes kogustes vaja kasutada ning selle tagajärjel tuli alati ka paks valge suits, mis reetis suurtüki asukoha, varjas sihtmärgi ära ja muutis sihtimise väga raskeks. 1846. aastal avastati püroksüliin ja umbes samal ajal avastati nitroglütseriin, mis on väga suurte plahvatusomadustega. Püroksüliinil on palju suurema jõuga kui püssirohi ning ei tekitanud ka suitsu. Varajane püroksüliin oli siiski ebastabiilne, see põles väga kiiresti ja kuumalt, mis kulutas suurtüki raua kiiremini ära. Suitsuta pulber võeti laialdasemalt kasutusele alles pärast püroksüliini ja nitroglütseriini kombineerimist, mis andis väga võimsa, suitsuta ja stabiilse kütuse.
 
JärgnevatelJärgnenud sajanditel arendati palju teisi kütuseid, üritades saavutada võimalikult suurt energiat, väikest temperatuuri, stabiilset, odavat ja kergesti suurtes kogustes toodetavat. Modernsed kütused võib jaotada kolmeks klassiks: ainult püroksüliini baasil; nitroglütseriini ja püroksüliini baasil; nitroguanidiini, nitroglütseriini ja püroksüliini baasil.
 
Suurtüki mürskude laskeulatust saab suurendada kolmel viisil:
*[[Rakett|Raketigaraketiga]] abistatud, mürsu taha kinnitatakse väike rakett, mis tõugates mürsku, annab lisaenergiat.;
*''“Base“base bleed”'', ehk mürsu taha kinnitatakse väike põlev keha, mis põledes vähendab õhutakistust, ühtlustades rõhku mürsu taga.;
*[[Reaktiivmootorreaktiivmootor]]iga abistatud, sarnaneb raketiga mürsu abistamisega, aga kasutatakse reaktiivmootorit.
 
Suurtükkide kütust saab rauda panna kahel viisil: kas laengukottides või metallist laengukestades. Õhutõrjesuurtükid ja väikese kaliibriga relvad kasutavad metallist kesti, milles on mürsk ja kütus. See lihtsustab laadimist ja suurendab laskekiirust. Kotiga kütuse puhul annab kogust reguleerida vastavalt vajadusele. Mõlema viisi puhul on vaja erinevaid lukke.
88. rida ⟶ 89. rida:
 
Suurtükke liigitatakse tavaliselt laskemoona lennukiiruse järgi:
*[[Välisuurtükk|Välisuurtükidvälisuurtükid]]
**[[Jalavägi|Jalaväejalaväe]] toetuse kahurid – jalaväge otseselt toetavad kahurid.;
**Mägistelmägistel aladel kasutatavad kahurid – kergekaalulised, mida on hea transportida.;
**Välikahuridvälikahurid – võimaldavad lasta kaugelt.;
**[[Haubitshaubits]]ad – võimaldavad lasta suure nurga alt.;
**Kahurhaubitsadkahurhaubitsad – võivaldavad lasta nii suure kui ka väikese nurga alt, pika rauaga.;
**[[Mortiirmortiir]]id – tavaliselt lühikese rauaga, kõrge trajektooriga.;
**Tankitõrjesuurtükidtankitõrjesuurtükid – tavaliselt liikuvad suurtükid, mis on mõeldud tankide ründamiseks.;
**Õhutõrjesuurtükidõhutõrjesuurtükid – tavaliselt liikuvad suurtükid, mis on mõeldud lennukite ründamiseks.;
**Rakettsuurtükidrakettsuurtükid – kasutavad mürskude asemel rakette.;
*Motoriseeritudmotoriseeritud suurtükid – sõidukiga veetavad või abijõuallikaid kasutavad suurtükid.;
*[[Liikursuurtükk|Liikursuurtükidliikursuurtükid]] – suurtükid, mis on paigaldatud sõidukitele.;
*Raudteesuurtükidraudteesuurtükid – suurekaliibrilised relvad, mis kasutavad liikumiseks raudteid.;
*Mereväesuurtükidmereväesuurtükid – paigaldatud laevadele, kasutatakse teiste laevade ründamiseks või maavägede toetamiseks. Tavaliselt pika raua, suure lennukiiruse ja madala trajektooriga.;
*Rannikusuurtükidrannikusuurtükid – suurtükid, mis on teatud positsiooni (tavaliselt ranniku) kaitseks mõeldud. Tavaliselt suure raugaraua, madala trajektoori ningja suure lennukiirusega.
 
=== Kaliibrilt ===
*kergetekskerged – 20–125 mm,
*keskmistekskeskmised – 127–155 mm,
*rasketeksrasked – 175 mm ja enam.
 
=== Laadimis- ja tulistamissüsteemilt ===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Suurtükk"