Düsleksia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
 
'''Düsleksia''' ehk '''vaeglugemine''' on [[lugemishäire]], mille puhul inimese [[lugemine|lugemisoskus]] on sobiva õpetuse, normaalse [[intellekt]]i ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Termin on tuletatud [[vanakreeka keel]]est - eesliide ''dys'' tähistab häiret, ''lexis'' tähendab [[sõna]] või kõnet.
 
Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret [[düsgraafia]]t; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena.
7. rida:
Düsleksia põhjusteks on peetud [[ajukoor]]e kahjustust, vaimse arengu häireid, vale õpetamismetoodikat, kakskeelset kasvukeskkonda jm. Viimase aja aju-uuringud on näidanud aju olulist rolli häires.
 
[[UNESCO]] andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema. Eesti pedagoogide arvates on 15-2515–25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düslektikute osakaal nende hulgas pole teada.
 
==Düsleksia uurimise ajalugu==
14. rida:
1920. aastail pidas [[Samuel T. Orton]] düsleksia põhjuseks hilinenud funktsiooni arengut. Korreleerub [[vasakukäelisus]]ega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, kui õpitakse lugema või kirjutama. Pakkus, et probleemi on võimalik parandada, kui saavutatakse vasaku ajupoole domineerivus lugema õppimisel.
 
Sotsioloogid ja pedagoogid uskusid esmalt, et tegu on keskkonnast tuleneva probleemiga. SelliselSel juhul oleks probleemi lihtsam parandadalahendada kui parandada neuroloogiist puudujääki.
 
[[Samuel A. Kirk]] võttis 1963. aastal kasutusele mõiste "õpiraskus", mis eristas düsgraafikud [[vaimne mahajäämus|vaimse mahajäämusegamahajäämuse]] või sensoorse [[deprivatsioon]]iga lastest.
 
==Häire avaldubavaldumine==
Häire tunnusteks on 3 liiki raskusiraskused:
*Vigadegavigadega lugemine;
*Aeglaneaeglane lugemine;
*Loetustloetust halb arusaamine.
 
Rahvusvahelise häireteklassifikatsiooni järgi võib esineda järgnevaidjärgmisi raskusi:
*tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine;
*aeglane lugemine;
36. rida:
 
Düsleksiaga võib esineda ka muid spetsiifilisi õpivilumuste häireid:
*düsgraafia (õigekirjahäire),
*ekspressiivne kõnehäire,
*retseptiivne kõnehäire,
*[[düskalkuulia]] (arvutamisvilumuste häire).
 
==Kuidas düslektikut ära tunda?==
{| class="wikitable"
|-
! VäikestelRaskused väikestel lastel raskused: !! KooliealistelRaskused raskused:kooliealistel !! TeismelistelRaskused teismelistel ja täiskasvanutel raskused:
|-
| Tähtedest arusaamisel, tähtede ja helide kokkusobitamisel
75. rida:
*erinevate modaalsuste (kuulmine, nägemine, puudutus) kasutamine
*anda rohkem aega vastamisel
*spetsiifiline kiri ''[[dyslexie]]''
 
==Tuntud düslektikuid {{lisa viide}}==
96. rida:
==Välislingid==
*[http://www.dyslexia-international.org Dyslexia International (inglise keeles)]
*[http://www.worlddyslexiaforum.org World Dyslexia Forum (inglise, prantsuse keelkeeles)]
 
[[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]]