Peet Aren: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
21. rida:
Peet Aren sündis Viljandimaal [[Võisiku vald|Võisiku vallas]] Odiste Aarna talus. Lõpetanud kohaliku ministeeriumikooli, õppis Aren 1905. aastani [[Tartu Õpetajate Seminar]]is olles hiljem lühikest aega ka seal õpetajaks. Peet Areni vanemad kolisid [[Narva]], kus noor kunstnik tutvus [[August Jansen]]iga, kes oli tollal [[Peterburi Kunstiakadeemia]] õpilane ning [[Aleksander Promet]]i ja [[Rudolf Sajori]]ga, kes soovitasid tal asuda kunsti õppima. Kunstihariduse omandas aastatel 1908–1913 Peterburi Kunstiakadeemias õpetajate [[Nikolai Roerich]]i, [[Ivan Bilibin]]i ja [[Arkadi Rõlov]]i käe all. Juba 1909. aastal osales ta Tartus II Eesti kunstinäitusel.
Lõpetanud akadeemia kuldaurahaga, töötas Aren aastatel 1909–1912 Tallinnas [[Karl Burman noorem|Karl Burmani]] arhitektuuribüroos joonestajana, samal ajal töötades raamatugraafika alal.<ref name=":0"
Kodumaale naasnud, elas Aren 1916–1918 [[Narva]]s. Liitus sõprusliikmena kirjanike rühmitusega [[Siuru]]. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal kuulus ta [[Johan Pitka]] salajase [[Omakaitse (1917–1918)|Omakaitse]] liikmeskonda. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkedes sai temast ametnik sõjaministeeriumis, ülesandeks sõidud rindele joonistamiseks ja fotografeerimiseks.<ref name=":0" /> 1920. kutsuti ta tööle [[Riigi Kunsttööstuskool]]i, kus ta töötas viis aastat joonistamise, akvarelli ja dekoratsooniosakonna õpetajana. Lühemat aega tegutses ta [[Draamastuudio]] teatrikunsti koolis, lõi dekoratsioonid paljudele [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Hommikuteater|Hommikuteatri]] lavastustele.<ref name=":0" /> Temalt ilmus graafika mapp "Linoollõiked", Aren loob hulga raamatuillustratsioone, karikatuure ja plakateid. 1926–1930 oli Tartus [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] maali ja graafika õppejõud.
29. rida:
Aastatel 1940–1941 elab kunstnik avalikust elust tagasitõmbununa [[Pääsküla]]s, töötades armatuuride konstruktorina Tilk ja Ko elektritarvete tööstuses ja etikettide joonistajana Ahto tubakavabrikus.<ref name=":0" />
Põgenes [[1944]]. aastal koos abikaasa Karin Areniga Saksamaale, kus seadis end ajutiselt sisse [[Sudeedimaa]]l [[Wartenberg]]is<ref
==Looming==
36. rida:
Varaseis maalides avaldub "[[Mir Iskusstva]]" [[rahvusromantiline|rahvusromantism]] ja stiliseeriv laad. Naasnud 1915 kodumaale, esitas ta 1916. aasta kunstinäitusele kolm [[Krimm]]i-ainelist maali, millest "Tatari linnake" pälvis kriitikute heakskiidu.<ref name=":0" /> 1917. valmisid tal teosed "Kirikuteel", "Rukkihakid" ja "Öö Tallinnas". Neile lisandus 14 pannood ''[[commedia dell'arte]]'' tegelastega [[Passaaž (kino)|kino Passaaž]] saalile Tallinnas.<ref name=":0" /> Tema teosed kaunistasid ka kohvikuid [[Modern (kohvik)|Modern]], [[Kultas]] ja Asko.
Areni loomingu kõrgaeg oli 1920. aastatel, mil tema [[saksa ekspressionism]]i mõjulised teosed ilmestasid kogu eesti kunsti<ref
1919. aastal trükiti tema kavandi järgi 10 või 20 eksemplaris riigi tellimusel Eesti esimene [[Mängukaardid|mängukaartide]] komplekt<ref
Paguluses elades töötas Aren tehnilise joonestajana ja jätkas ka loomingulist tegevust. Ta maalis arvukalt portreid, Eesti ja Alpi maastikke ning illustreeris väliseesti kirjandust.<ref name=":1" />
Ta on joonistatud ka karikatuure, mida avaldati ajalehtedes [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]<ref
== Isiklikku ==
Tema abikaasad olid Ellinor Aren<ref
==Isikunäitused==
77. rida ⟶ 76. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name=":0">[[Alfred Vaga]], Peet Aren 75-aastane – [[Vaba Eesti Sõna]], 18.06.1964</ref>
<ref name=":1">Peet Aren 70-a – Eesti Hääl Londonis, 1959</ref>
<ref name="Cqyi1">2 x Aren – Eesti Post, 23.12.1946</ref>
<ref name="35lzQ">[[Alfred Vaga]], Eesti kujutavaid kunstnikke Saksamaal, 24.01.1945</ref>
<ref name="D4ktD">Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, lk 31</ref>
<ref name="GPvPU">[[Mai Levin|Levin, M.]] Käsikirjaline materjal, EKM arhiiv</ref>
<ref name="Jnm87">Eesti esimene "kuradipiibel". Rahvaleht, 10. veebruar 1936, nr. 18, lk 4.</ref>
<ref name="7arPn">"Meie Mats" aprill 1917</ref>
<ref name="K9h7R">Uudisleht 15.juuli 1934 – Eesti karikatuuri häll (lk 7)</ref>
<ref name="MEsW9">Kunstnik '''Peet''' '''Aren''' lahutab. Sõnumed, nr. 211, 31. oktoober 1931</ref>
}}
| |||