Agraarühiskond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
9. rida:
 
==Tekkimine==
Agraarühiskond hakkas kujunema umbes 8000–6000 aastat eKr, kui kütid ja [[korilased]] jäid paiksemaks ning hakkasid algeliselt põldu harima, et ise toidupoolist kasvatada – [[alepõllundus]] (inglise ''horticultural society'')<ref name="timeline">[http://web.missouri.edu/~brente/timeline.htm Sociology Timeline], Kasutatud 26.05.2012</ref>. Tööriistadeks olid neil kõblas pinnase kobestamiseks ja kaevamiskepp seemnete mulda panekuks. [[Hõim]]ud, kes liikusid vähemviljakatel aladel, kodustasid esimesed loomad – [[rändkarjakasvatus]] (inglise ''pastoral society'')<ref name="timeline" />. Kodustatud loomi hakati kasvatama eelkõige toiduks. Murranguks sai adra leiutamine ja [[teraviljakasvatus]]e algus<ref name="Richerson">[http://www.des.ucdavis.edu/faculty/Richerson/BooksOnline/He6-95.pdf Richerson 6.ptk Agraarühiskonnad], Kasutatud 27.05.2012 </ref>. Kui [[tehnoloogia]] areng oli jõudnud ratta leiutamiseni, hoogustus agraarühiskonna areng veelgi.
 
==Varaagraarne ühiskond==
Paiksemaks jäänud korilaste hõimud hakkasid igapäevase toidupoolise saamiseks harima algeliselt põldu. Sobivad taimeliigid selekteerusid välja väga pika aja jooksul, enamasti läbi juhuslike kogemuste. Samuti toimiti esimeste kodustatud loomade puhul. Alepõldudel kasvatatud tera- ja mugulvilju, mida vahetati ülejääkide ja võimaluse korral rändkarjakasvatajatega liha, nahkade ja villa vastu. Otseselt alepõllundus ja rändkarjakasvatus ei põimu.
Pärast adra kasutuselevõttu hakati põlluharimisel kasutama tööloomi ja väetisena loomasõnnikut<ref name="Richerson" />.
Iseenda ja loomade jõudu ning algelisi mehhanisme kasutades toodeti varaagraarses ühiskonnas elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti [[naturaalmajandus]]e tingimustes kohapeal.
 
Varaagraarsel ajastul elas iga kogukond omaette. Kokkupuuted erinevate regioonide vahel olid minimaalsed, kuna puudus teedevõrgustik ja transport.
 
Saaduste töötlemine ja tööriistad arenevad. Tekib vajadus käsitööliste järele. Esmalt eralduvad kogukonnast üksikud muudest töödest vabastatud inimesed, keda kogukond üleval peab.<ref name="Raagmaa konspekt">[http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf G.Raagmaa Loengukonspekt lk 49-50], Kasutatud 04.06.2012</ref>
 
Varaagraarne tootmisviis vajas varude tekitamist ja säilitamist, vähemalt ühest saagist teiseni. Tagavarasid oli võimalik ka röövida, samas ka selle eest kaitsta. Varaagraarsel ajastul hakkasid kogukonnad ühinema hõimudeks, kes pealikute juhtimisel korraldasid röövretki ja lõid neid ka tagasi<ref name="Raagmaa konspekt" />. Tekkisid suuremad inimasumid, millest kujunesid hiljem [[linn]]ad ja algas algse [[riik]]luse areng. Esimesed teadaolevad tekkisid [[Mesopotaamia]]s ja [[Pärsia]]s.
82. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="timeline">[http://web.missouri.edu/~brente/timeline.htm Sociology Timeline], Kasutatud 26.05.2012</ref>
<ref name="Richerson">[http://www.des.ucdavis.edu/faculty/Richerson/BooksOnline/He6-95.pdf Richerson 6.ptk Agraarühiskonnad], Kasutatud 27.05.2012</ref>
<ref name="Raagmaa konspekt">[http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf G.Raagmaa Loengukonspekt lk 49–50], Kasutatud 04.06.2012</ref>
}}
 
[[Kategooria:sotsiaalteadused]][[Kategooria:majandus]][[Kategooria:majandusgeograafia]]