Redaktsioon: 27. november 2013, kell 17:17 redigeeri Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 266 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. august 2017, kell 22:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
12. rida: ==Fonoloogia ja grammatika== Mauritiuse kreoolkeelel ei ole veel ametlikult tunnustatud, standardiseeritud ortograafiat. Enamikule mauritialastele on see emakeeleks. See on suuline keel ja sellel ei ole kirjalikku vormi. Seetõttu on iga kirjutusviis ~~aksepteeritav~~aktsepteeritav. Mauritiuse kreoolkeel on lähedalt seotud prantsuse häälduse ja tähestikuga.<ref>http://languagecontact.humanities.manchester.ac.uk/McrLC/casestudies/AMT.html</ref> 32. rida: ==Morfoloogia ja süntaks== Mauritiuse kreoolkeele nimisõnad ei muuda enda vormi kui nad on mitmuses. Seetõttu, seda kas nimisõna on ainsuses või mitmuses, saab kindlaks teha ainult konteksti alusel. Kui on vaja ühetähenduslikku märki, siis pannakse partikkel „ban“ (sõnast „bande“) tihti enne nimisõna. Prantsuse „un/une“ vastab mauritiuse „ene“-le, kuigi reeglid selle kasutusele on natukene teistsugused. Mauritiuse keeles on artikkel „la“, aga ~~seda~~see asetatakse pärast nimisõna, mida see muudab. Võrdluseks Pr.”un rat,” “ce rat” või “le rat”, “les rats,” mauritiuse keeles “en lera,” “lera-la,” “ban-lera.”<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Mauritian_Creole</ref> Mauritiuse kreooli keeles on ainult üks vorm igaks asesõnaks, olenemata soost ja sellest, kas see on alus, sihitis, või omastav kääne. Seetõttu võib mauritiuse kreooli “li” tõlkida nii mees,-nais kui ka kesksoose.<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Mauritian_Creole</ref> 110. rida: Uu – u [I~i] un – [nasaliseeriud ε] Vv – ve [V] 116. rida: Ww – doublwe [W] Xx – iks [z/s] Yy – igrek [j]

Mauritiuse kreoolkeel: erinevus redaktsioonide vahel