Jätkusõda: erinevus redaktsioonide vahel

Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes. 23. juunil 1940 nõudis NSVLNSV Liit nikli kaevandamise õigust [[Petsamo]]s, 27. juunil [[Ahvenamaa]] demilitariseerimist. Pärast Rootsi ja Saksamaa vahel sõlmitud vägede transiidilepingut nõudis NSVLNSV Liit sarnast lepingut ka Soomelt Nõukogude vägede transiidiks [[Hanko]]sse. 6. septembril nõustus Soome vägede transiidiga ja 11. oktoobril Ahvenamaa demilitariseerimisega, kuid Petsamo küsimuses kasutati venitamistaktikat. Nõukogude Liit sekkus ka Soome siseasjadesse, nõudes näiteks Soome kaubandus- ja tööstusministri [[Väinö Tanner]]i tagasiastumist.

Nõukogude Liidu lennukid pommitasid edutult Soome sõjalaevu Soome vete [[Sottunga]] juures 22. juunil 1941 kell 6:05<ref name="mannerheim" /> ja Soome rannakindlustusi [[Alskäri]]s kell 6:15. NSV Liidu poolt renditud [[Hanko sõjamerebaas]]ist tulistati Soome alasid suurtükkidest kell 7:55<ref name="mannerheim" />. [[25. juuni]]l 1941 pommitasid 460 Nõukogude Liidu lennukit 18 Soome linna sealhulgas [[Helsingi]]t, [[Turu]]t ja [[Porvoo]]d. 27 lennukit õnnestus Soome vägedel Soome territooriumi kohal alla tulistada. [[25. juuni]]l tõdes Soome [[Eduskuntaeduskund]], et Soome on jälle sõjas. Venemaa polnud vaatamata enda algatatud sõjale juriidiliselt sõda Soomele kuulutanud.

Järgnesid edukad Soome tõrjelahingud U-liinil (Nietjärvis) ja 9. augustil lõppenud Ilomantsi lahing, milles Soome väed lõid puruks kaks vaenlase diviisi ning said suure sõjasaagi. NSVLNSV Liit loobus Soome vallutamisest vaid lääneliitlaste nõudel (kokkuleppel) ning poliitilistel põhjustel (lääneriikide sõjajõud just vallutasid augustis Prantsusmaa, NL-lNõukogude Liidul oli oht, et kogu Saksamaa jääb-alistub neile). [[19. september|19. septembril]] sõlmiti Moskvas Soome ja NSV Liidu ning [[Suurbritannia]] vahel vaherahu, mis allkirjastati lõplikult NSV Liiduga 1947. aastal.

Enne sõjategevuse lõppu viisevakueeris Soome sõjaline juhtkond koostöös Rootsiga läbi Soome poolel edukalt Nõukogude Liidu vastu [[signaalluure]]t teinud Soome raadiotehnilisteraadiotehnilised luurespetsialistide evakueerimiseluurespetsialistid. See oli [[Operatsioon Stella Polaris]], kui 1944. aastal Soome sõjaväe sideluureametnike ([[Reino Hallamaa]], [[Einar Hänninen]]i ning eestlaste [[Andreas Kalmus]]e ja [[Olev Õun]]a) ning [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal nende poolt nõukogude sidekanalitelt vahelthaaratud ja dešifreeritud materjalid evakueeriti Rootsi, et vältida Teise Maailmasõjamaailmasõja võitnud NSV Liidu poolt nende väljanõudmist ja represseerimist<ref name="Nb3Nr" />;.

Nõukogude Liidu poolt seatud eeltingimuste kohaselt pidi Soome vahetama välja presidendi ja valitsuse. Soome taganes. President [[Risto Ryti]] lahkus ja 4. augustil 1944 nimetas parlament presidendiks marssal [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i. Peaminister [[Edwin Linkomies]] lahkus, asemele tuli üleminekuvalitsus [[Antti Hackzell]]i juhtimisel. Viimast tabas aga läbirääkimistel Moskvas ajurabandus ja 18. septembril 1944 kirjutas Soome nimel vaherahule alla välisminister [[Carl Enckell]].