Cesvaine piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
PResümee puudub |
||
88. rida:
[[File:Cesvaine Castle, 2013, 2.jpg|thumb|Vaade põhjasuunast eeslinnuse väravaehitise varemele ja poolümara torni asukohale. Vasakul jookseb eeslinnuse kastelli läänepoolse kaitsemüüri vundament. Paremal on vallikraav. September 2013.]]
Sesviina ei olnud küll piiskopi residentslinnus, ent asudes peapiiskopkonna idaalade keskel oli tal piirkonnas keskusena ikkagi tähtis roll. Seda näitab ka linnuse tugev kindlusena väljaehitamine, mille juures järgiti üsna täpselt ordu ehitustraditsioone. Tema keskne asukoht tihedalt asustatud aladel tingis tema kaitsetugevuse ja mõõtmed; viimane võis aga ka ilma vastava ruumilise sisejaotuseta (kloostrikorralduse jäljendamiseta) juhtida konvendihoone vormide jäljendamiseni, mida tõestasid ka ordualade foogtilinnused.<ref name="wmRlz" /> Veekaitset pakkus
Sesviina kujutas XVII sajandi plaani põhjal endast kindluskompleksi – lõuna pool rangelt suletud nelinurkne konvendihoone laadne pealinnus, mis põhja
Algselt pääses pealinnusesse ainult eeslinnuse poolsest küljest, teine plaanil märgitud avaus on sekundaarne, ja raiuti läbi seina alles linnusealalt läbijooksva maantee rajamistööde käigus. Ruumijaotuse suhtes ei saa plaanilt kahjuks mingit selgust. Erandina on vaid märgitud torn peasissekäigu kohale, mis paistab olevat otsekui piiskopliku ehituskunsti tunnus. See torn on paariline Haapsalu linnuse läänekülje keskel asetsevale tornile ja näitab põhimõttelist erinevust ordu väljakujunenud ehitustraditsioonidest. Mitmekordselt suletava väravaga varustatud nelinurkne eeslinnus on ehitatud enam-vähem samaaegselt pealinnusega, pärast seda aga on tulirelvade ajastul nurkades madalate ripptornikestega täiendatud, nagu ühe Storno joonistuse põhjal järeldada võib.<ref name="B45LW" />
|