Redaktsioon: 13. juuli 2017, kell 22:19 redigeeri 91.131.18.232 (arutelu) →‎6. Piirikaitserügemendi ülem ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. august 2017, kell 18:04 redigeeri eemalda Elmar värs (arutelu \| kaastöö) 682 muudatust Kirjutasin peatüki "Peidus ja vangis" Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
49. rida: ===6. Piirikaitserügemendi ülem=== [[6. Eesti Piirikaitserügement]] formeeriti Pärnus ja [[Kilingi-Nõmme]]l, selle ülemaks määrati Paul Lilleleht. Rügement saadeti algul [[Peipsi]] äärde rannakaitsele [[Võõpsu]] rajooni. Juuli alul viidi rügement [[Pihkva]] rindele. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, [[Permisküla]] alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas. Rügemendi II pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. augustil vallutasid [[Punaarmee]] üksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest. 55. rida: [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-696-0426-10,_Warschauer_Aufstand,_Raketenwerfer-Einsatz.jpg\|thumb\|Schweres Wurfgerät 40/41]] Septembris ülendati kolonelleitnandiks. Narva rindelt taandudes andis Lilleleht oma rügemendile käsu valguda Alutaguse metsadesse ja alustada väiksemate gruppidena liikumist lääne suunas. Eesti-poolselt Narva jõe kaldalt tehti ka vasturünnakuid ja sakslased kasutasid rakettrelvi – Schweres Wurfgerät 40/41, <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/28/32_cm_Nebelwerfer_41#Schweres_Wurfger.C3.A4t_40.2F41 Schweres Wurfgerät 40/41]</ref> millega öösel tulistati saarel olevaid Punaarmee üksusi. Need raketid olid venelaste "[[katjuša]]de" rakettidest suuremad, oli selliseid, mis olid kinnitatud soomusmasina külge, selliseid, mis olid kaherattalisel platvormil, ("Nebelwerfer 41" – mida sai auto järel transportida nagu kahurit), aga ka selliseid mis olid eraldi ühikud, 4 raketti komplektis; need toodi kohale ja seati laskepositsioonidele eestipoolsetest kaeviku-liinidest tahapoole. ~~[[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-696-0426-15,_Warschauer_Aufstand,_Raketenwerfer-Einsatz.jpg\|thumb\|Schweres Wurfgerät 40/41]]~~ == Peidus ja vangis == Paul Lilleleht jõudis mööda metsi liikudes oktoobriks Pärnumaal Saarde valda ja asus ennast varjama oma onupoja Johannes Lillelehele kuuluvas Männa talus. Sealt asus ta peagi ümber otse üle piiri Lätis asuvasse Väike-Olli tallu, mis kuulus tema tädipojale Villem Saarele. Talu asus eemal suurematest teedest. Tema varjumispaikadeks olid suvel küünid ja lakapealsed, talvel ööbis ta laudas või tallis lehma- või hobusesõimes, mõnikord ka toas. Suvel aitas ta pererahvast talutöödel. Konspiratsiooni eesmärgil kandis ta pikki juukseid ja naisteriideid. Paul Lilleleht vahistati [[28. veebruar]]il [[1950]]. aastal Lätis Tiirika talus. 25. novembril 1950 mõistis erinõupidamine Tallinnas ta 25 aastaks vangilaagrisse koos kodanikeõiguste kaotamisega viieks aastaks. Viibis vangilaagris Irkutski oblastis. Alatoitlusest ja raskest tööst tingituna haigestus ta düstroofiasse ja skorbuuti. 3. märtsil 1955. aastal vabastas Irkutski oblastikohus ta karistuse kandmisest täieliku invaliidistumise tõttu. Ta saadeti Bratski laagrisse edasisaatmiseks asumisele Krasnojarski krais. Kransojarski raudteejaamas keeldus Lilleleht koos teiste laagrist vabanenute ja asumisele määratutega rongile asumaast. Ta toodi tagasi Bratski laagrisse ja paigutati vangilaagri haiglasse. Peagi viidi ta üle Bratski linnahaiglasse, kus suri [[11. august]]il [[1955]]. aastal. Lilleleht on maetud Bratski linna kalmistule<ref>Aino Lepp "Vabaduse hinnaks on elu" (Tallinn: Hotpress Kirjastus, 2008), lk. 17-22</ref>. Nad olid 4-kaupa puuraamide sees,(oli olemas ka metallist laske-raamidega variant) milles neid ka transporditi; need raamid asetati laskepositsioonile umbes 45 kraadise laskenurgaga, esiotsa all asuvate tugede abil. Kasutati elektrilisi sütikuid. Raketid saadeti öösel Permisküla saare pihta. Need relvad tegid saarel olevas metsas tublit hävitust, hommikul oli metsa asemel näha suitsevaid poolikuid puutüvesid ja tüükaid. Palju seal vastaspoole sõdureid hukka sai, on omaette küsimus. Eks mõned võib-olla jäid ellu ka. Rügemendi vastutusalal juhtus ka olukord, et ühes kohas olid venelased suutnud siiski ka üle Narva jõe tulla ja nende tagasilöömiseks oli päris vihane lahing. Peale Punaarmee vägede läbimurret lõunas Tartu suunal, anti saksa vägedele Narva rindel taandumiskäsk, nii oli ka 6. Piirikaitserügement sunnitud taanduma idarindelt ja [[Avinurme lahing\|taganema Avinurme kaudu]] Kesk-Eesti suunas. ~~Paul Lilleleht vahistati [[28. veebruar]]il [[1950]]. aastal ja suri [[11. august]]il [[1955]]. aastal Bratski vangilaagris.~~ ==Tunnustused==

Paul Lilleleht: erinevus redaktsioonide vahel