Farss: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 34 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
(vt ka rub)
Resümee puudub
'''Farss''' (ka '''jant''') on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga [[näidend]], kus domineerib [[situatsioonikoomika]], mis õige sageli on seotud füsioloogiliste seikadega, farss on räme ja [[frivoolne]]gi.
 
Farss madaldab ja [[profanatsioon|profaneerib]]. Farsilik alge on tugev antiikkomöödias[[antiikdraama|antiikkomöödia]]s ([[Aristophanes]], [[Plautus]]), kuid žanrina kujunes välja [[keskaeg|keskajal]], ilmaliku draama ühe vormina ("Meister Pathelin" jt.). Algselt tähendas "farss" vaimuliku draama koomilist vahepala. Eesti dramaturgidest[[dramaturg]]idest on farsse kirjutanud näiteks [[Mati Unt|M. Unt]]: B. Thomase vaba töötlus "Charley tädi", traagilist ainet rämedasse koomikasse transponeeriv tragifarss "Imperaator Nero eraelu".
 
Farssi iseloomustavad päriselust võetud teemad, jämekoomilised situatsioonid, kontrastsed ja sageli [[Karikatuur|karikeeritud]] tüüptegelased. Farss võib olla nii [[näidend]], [[film]] kui televisioonis esitatav [[lavastus]].
 
Kui mingi situatsioon elus tundub labaselt koomiline võib ka seda farsiks kutsuda, kuigi osalistele ei pruugi olukord naljakas tunduda.
Farss võib olla [[näidend]], [[film]] kui ka televisioonis esitatav [[lavastus]].
 
Kui mingi situatsioon elus tundub labaselt koomiline võib ka seda farsiks kutsudanimetada, kuigi osalistele ei pruugi olukord naljakas tunduda.
 
Situatsioonikoomikas etendatakse naljakaid olukordi, nagu ootamatu ebaõnnestumine, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, üllatuslikud süžeepöörakud jne. Füüsilise tegevusega naerma ajamisel on tegemist farsiga, süžeelised ootamatused esinevad pigem [[intriigikomöödia]]s.