Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
P
[[14. juuni]]l 1940 alustas Nõukogude Liit [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. Mõne päeva jooksul esitas ta [[Baltimaad|kolmele Balti riigile]] sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maale lubamist ja nõukogudemeelsete valitsuste ametisse seadmist.
 
Eesti okupeeriti ligi 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt [[17. juuni]]l 1940. [[19. juuni]]l saabus Tallinna [[Stalin]]i erivolinik [[Andrei Ždanov]], kelle näpunäidete järgi lavastati [[21. juuni]]l "rahvademokraatlik riigipööre" ja määrati ametisse nõukogudemeelne nukuvalitsus. Seejärel valiti [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadusega]] [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] uus koosseis ([[Riiginõukogu]] ei kujundatud), kuulutati [[21. juuli]]l [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|Riigivolikogu deklaratsiooniga]] Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning [[22. juuli]]l "otsustati" paluda [[Eesti NSV]] vastuvõtmist [[NSV Liit]]u. [[6. august]]il võttis [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu.
{{Sisukord paremale}}
 
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga.
 
Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[kindral]] [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas [[Baltimaad|Balti riikide]] puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: "''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja – mis veel tähtsam – meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga."''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios" />
 
[[9. juuni]]l 1940 andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar, [[marssal]] [[Semjon Timošenko]] ja [[Punaarmee]] kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm [[Boriss Šapošnikov]] välja [[NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr 02622|NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr. 02622]]<ref name="NZBBl" />, millega [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond]] said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: Punalipulise Balti laevastiku juhatajal [[Vladimir Tributs]]il kästi oma laevastik viia 10. juunil kell 5.00 Leningradi Sõjaväeringkonna juhataja [[Kirill Meretskov]]i alluvusse ja olla 12. juunil valmis [[lahinguülesanne]]te täitmiseks.
 
;Tartus
[[Tartu]] linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end tööliste ühisuste keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Rongkäigus, mis kogunes [[Tähe tänav]]al Tartu tööliste ühisuste keskliidu maja juures, liiguti pärastlõunal läbi linna raekoja ette, kus peeti koosolek. Raekoja ees oleval autol, mis oli punaste lippude ja loosungitega ümbritsetud, esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag [[Harald Haberman]], Lepik ja dr [[Viktor Hion]].<ref name="Tööliste" /> K. Jalak märkis muuseas, et 21 aastat on haritlaskond ja tööliskond nõudnud vabadust, kuid seda ei ole saadud. Tänu Punaarmeele oleme kaitstud välissurve eest ja hoitud eemale sõjast. N.Nõukogude Liidu valitsus armastab rahu. Järgmisena kõneles N. Ruus, kes esitas resolutsioonid, mis tulid hääletamisele. Resolutsioonides nõuti uue valitsuse ametisse astumist, kaitseliidu väljajuurimist, uusi sotsiaalreforme ja nii edasi. Veel võtsid sõna P. Keerdo ja teised. Hiljem siirdus rongkäik [[Tähtvere park]]i, kus jätkati koosolekut ja oodati uue valitsuse moodustamise teadet.<ref name="Tööliste" />
;Pärnus
[[Pärnu]]s toimus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna kella viie paiku. [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna tänava]] kogunemispunktist mindi punaste lippude ja orkestri saatel Vabadusväljakule, kus kõnelesid töölisühingute tegelased Tamm ja [[Boris Kumm|Kumm]]. Sündmust jälgis palju rahvast. Punaste loosungite all võeti vastu samad resolutsioonid, nagu teisteski linnades. Ühtlasi öeldi tervitusi Punaarmeele. Rongkäigu lõppedes mindi tagasi töölismajja.<ref name="zjvoU" />
 
MõnedesMõnes teisteslinnas linnadestoimus toimusid rongkäigudrongkäik 22. juunil.<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940" />.
 
== Pärast riigipööret ==
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 sai vigastada<ref name="jCo1v" />, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis taas [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval" /> Eelmisel õhtul anti ringhäälingu kaudu teada, et Töölisühingute Keskliit kutsub Tallinna töörahvast kogunema hommikul kell 10:00 Vabaduse väljakule, et tervitada uut valitsust ja temale poolehoidu avaldada.
 
[[5. juuli]]l [[1940]] tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil" />.
105 060

muudatust