Maausk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
3. rida:
Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris.<ref>[http://www.maavald.ee/koda.html?rubriik=23&id=32&op=lugu Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja põhikiri], punkt 3.3.</ref>{{lisa viide}}
Erinevalt [[taarausk|taarausust]] puudub tänapäeva maausul ühtne [[dogmaatika]] ja reeglistik{{lisa viide}}. Peamisteks põhimõteteks on [[loodus]]e ja [[esivanematekultus|esivanemate austamine]]{{lisa viide}}. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati [[1995]]. aastal usuline ühendus [[Maavalla Koda]].<ref>[http://www.maavald.ee/koda.html?rubriik=27&id=74&op=lugu Tutvustus]. Maavalla Koja
== Terminoloogia ==
Mõiste ''maausk'' on teadaolevalt võetud kasutusele [[1960. aastad|1960. aastatel]] tähistamaks meie maa põlist rahvausku sarnaselt sõnadele maarahvas, maakeel, maatõug, maahobune, maalammas, maalinn
ja arenenud nähtusi. <ref>[http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf Looduslikud pühapaigad], Maavald, vaadatud 28.01.2014</ref>
Maausuks või maauskudeks on vahel nimetatud ka teiste rahvaste [[loodususund]]eid<ref>Vaata näiteks: [[Haljand Udam]]. [[Orienditeekond]]. Tartu, Ilmamaa 2001, lk 22–23, 225–226, 226.</ref>. Eesti maausulised soovitavad teiste rahvaste loodususkude kohta kasutada pigem nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko" Soomes või siis soome [[usk]], mari usk jne.<ref>[[Ahto Kaasik]]. [http://www.suri.ee/etnofutu/4/omausk.html Omausust omailmas]. [http://www.suri.ee/etnofutu/4/tekstid.html etnofutu4]. (Neljanda etnofuturismi konverentsi ettekannete e-kogumik.
== Maausu jumalad ==
17. rida:
Maausu [[jumalus|jumalad]] on [[Maaema]], [[Uku]], [[Vee-ema]], [[Tuleema]], [[Taar]].
Maaema, kui kõige elava ema, on tähtsaim jumal. Ukul leidub rohkesti erinevaid nimesid: [[Ukko]], [[Taevaisa]], [[Taevataat]], [[Vanaisa]], [[Vanajumal]], [[Äikene]], [[Äiukene]], [[Äike (jumal)|Äike]], [[Vanemb]], [[Kõu]], [[Pikne (äikesejumal)|Pikne]], [[Pikker]] jt.<ref name="maausust">[http://www.maavald.ee/maausk.html Maausust]. Maavalla Koja
[[Taar]] (om taari, vanemas kirjaviisis [[Taara]], murdekeeltes ka Toar, Toor, Toorus, Teer jms, [[Henriku Liivimaa kroonika]] järgi [[Taarapita]]) on kehatu ja kujuta, kõikeläbiv vägi, ülim jõud ja vaimsus, suur tundmatu, hõlmamatu, haaramatu, mis täidab nii inimesi kui kõike muud olemas olevat.<ref name="maausust"/>
29. rida:
Jumalatel on inimestele tajutav vorm, värv ja muud omadused. Maausulisel on vabadus tajuda jumalaid ja teisi vaimolendeid üksnes loodusjõududena või ka jumalate ja haldjatena, kõnetada neid vaikses pöördumises, ühispalves või lihtsalt tunnetada.<ref name="maausust"/>
Jumalatele pühendatud päevad: Maaema sünnipäev on kevadisel liikuval maahengause pühal, Uku päev põhjarannikul
neljapäevaõhtuid.<ref name="maausust"/>
==Maausu ajaarvamine==
Maausuliste ajaarvamise alguseks on tagantjärele võetud [[Billingeni katastroof]], mille daatum on [[viirsavide meetod]]il aastalise täpsusega kindlaks määratud. Nii vastab Maavalla kalendri aastale 10223 kristlikus kalendris 2010.<ref>[[Kaido Kama]]. [http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=21&id=44&op=lugu Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu]. Maavalla Koja
Null-aasta 8213 [[eKr]] määratlejaks oli viirsavide uurija [[Matti Sauramo]].<ref>Sauramo, Matti 1923: Studies on the Quaternary varve sediments in southern Finland. B''ulletin de la Commission Geologique de Finlande'' 60: 1–164.</ref> Mõnede hilisemate uuringute järgi on viirsavidateering 8213 eKr ebatäpseks arvatud (nii on Billingeni katastroofi toimumisajaks leitud 8305 eKr., aga ka umbes aasta 9600 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, [[2002]], lk 25.</ref>)
| |||