Johannes Semper: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
8. rida:
Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres.
 
* 1901-19051901–1905 [[Heine eraprogümnaasium]] Viljandis
* [[1905]]–[[1910]] [[Pärnu gümnaasium]]
* 1910–[[1914]] õpingud [[Peterburi ülikool]]is romaani-germaani filoloogia alal
17. rida:
* [[1928]]. aastal lõpetas [[Tartu ülikool]]i mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “[[André Gide]]’i stiili struktuur".
 
1914. aastal peale [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust mobiliseeriti ning lõpetas Moskvas lipnikukooli, 1917. aastal liitus [[1. Eesti Polk|1. Eesti Polguga]] ja oli [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liige. Ta oli [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] Keskkomitee liige ning 1919-19201919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.
 
Vabadussõjas teenis Suurtükiväe Tagavara Divisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks, vanusega 28. augustist [[1919]]. aastal.
27. rida:
Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]].
 
Oli aastail 1940-1940–[[1948]] [[Eesti NSV]] Hariduse Rahvakomissar ja minister, aastail [[1941]]-1948 Eesti NSV Kunstide Valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, aastail [[1946]]-[[1950]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees.
 
Kirjutas ENSV ajal ka teisi teoseid, aga langes 1950. aastal [[EKP Keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Hiljem tema maine suures osas taastati ning alates [[1962]]. aastast alustati tema kogutud teoste (12 köidet) väljaandmist.