Kassari (reisi-kaubalaev): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
28. rida:
Nõukogude Liidu allveelaev [[Štš-323]] ''(Щ-323)'' liikus 10. detsembril samal ajal [[Hiiumaa]] suunas, et majakasignaalidega täpsustada oma asukohta. Kell 3.10 või 3.20 avastati 33 kaabeltau kauguselt transpordilaev, mille kohta tehti järelepärimine, aga vastust väidetavalt ei saadud. Kassari vahitüürimehe väitel edastas lähenev tundmatu laev küll signaali ja kuigi sellest ei saadud otseselt aru, siiski vastati. Kassaril polnud miskipärast heisatud Eesti lipp ega ei olnud veel maalitud lipuvärve (neutraalse riigi tunnusena) ka pardale.
Allveelaeva komandör vanemleitnant Fjodor I. Ivantsov arvas, et kuna laeval on "saksa tähtedega" nimi, siis ehk on see Soome laev
Et osa mürsutabamusi tuli allapoole veeliini, hakkas Kassari vett võtma ning vajuma vöör ees. Hoolimata pidevast tulistamisest ja allveelaeva tiirutamisest õnnestus laevaperel ahtris asunud ja praktiliselt terveks jäänud (olid vaid mõned kuuliaugud) tumedamat puu-pruunikat värvi paat vette lasta. Paati ronimist kergendasid mürsuaugud, mida pardas oli juba palju. Enne paati asumist jõuti uhkuse ja au märgiks heisata veel Eesti lipp laeva masti. Allveelaevalt siiski märgati tekilt paati ronijaid või paadi veeskajaid ja neid üritati kuulipildujaga tabada. Tüürimees ja kütja saidki haavata. Mehaanik Jakob Randman jäi juba varem laeva tekile surnult maha. Kapten sai seljast õrnalt kriimustada. Pärast Kassari uppumist umbes kell 4.30 tiirutas allveelaev paadis viibinud meeskonnaliikmete sõnul veel mõnda aega hukkumiskohal, püüdes ilmselt kindlaks teha, et keegi pole pääsenud. Merd valgustati käsivalgustitega.
|