Kassari (reisi-kaubalaev): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
28. rida:
Nõukogude Liidu allveelaev [[Štš-323]] ''(Щ-323)'' liikus 10. detsembril samal ajal [[Hiiumaa]] suunas, et majakasignaalidega täpsustada oma asukohta. Kell 3.10 või 3.20 avastati 33 kaabeltau kauguselt transpordilaev, mille kohta tehti järelepärimine, aga vastust väidetavalt ei saadud. Kassari vahitüürimehe väitel edastas lähenev tundmatu laev küll signaali ja kuigi sellest ei saadud otseselt aru, siiski vastati. Kassaril polnud miskipärast heisatud Eesti lipp ega ei olnud veel maalitud lipuvärve (neutraalse riigi tunnusena) ka pardale.
 
Allveelaeva komandör vanemleitnant Fjodor I. Ivantsov arvas, et kuna laeval on "saksa tähtedega" nimi, siis ehk on see Soome laev - oli ju Soome rannik üsna lähedal. Otsustati [[torpeedo]] kokku hoida ja laev uputada 45 mm [[kahur]]i tulega. Laeval oli projekti järgselt kaks 45-mm kahurit 21-K 1000 mürsuga ja 2 [[kuulipilduja]]t. Väidetavalt olnud üks kahest kahurist külmunud ja ka prožektor katki. Kasutada olid vaid käsivalgustid. Kui Kassari oli allveelaeva morsesignaalile vastanud, kõlaski juba esimene kahurilask, mis läks kohe pihta, kuid sellele järgnenud esimene kuulipildujavalang läks esialgu üle laeva. Seepeale jäeti Kassari kohe seisma ja anti 3 vilesignaali, kuid laskmine jätkus. Esmalt purustati allveelaevalt suurtüki- ja kuulipildujatulega laeva päästepaadid. Korra oli allveelaev Kassari vöörist vaid loetud meetrite kaugusel ja vähemalt 1 auriku meeskonnaliige hüüdis inglise ja saksa keeles, et laskmine lõpetataks ja et tegemist on Eesti laevaga. Samuti hüüti "Tallinn!". Allveelaevalt midagi ebaselget isegi vastati (sh kuuldi vastu sõna Estonia), kuid jätkati tulistamist. Kassarile heisati ühtlasi Eesti lipp, mis valgustati. Allveelaev tiirutas ümber kaitsetu auriku aga edasi ja tulistas lakkamatult kahurist u 20 minutit – tavaliselt 5 lasu kaupa. Sekka anti pidevalt kuulipildujavalanguid. Enamasti tulistati laeva keskosa. Kassari meeskonnaliikmete sõnul lastud mürsud õnneks enamasti ei plahvatanud, vaid tegid keresse auke. Kokku tulistati allveelaevalt välja umbes 160 mürsku.
 
Et osa mürsutabamusi tuli allapoole veeliini, hakkas Kassari vett võtma ning vajuma vöör ees. Hoolimata pidevast tulistamisest ja allveelaeva tiirutamisest õnnestus laevaperel ahtris asunud ja praktiliselt terveks jäänud (olid vaid mõned kuuliaugud) tumedamat puu-pruunikat värvi paat vette lasta. Paati ronimist kergendasid mürsuaugud, mida pardas oli juba palju. Enne paati asumist jõuti uhkuse ja au märgiks heisata veel Eesti lipp laeva masti. Allveelaevalt siiski märgati tekilt paati ronijaid või paadi veeskajaid ja neid üritati kuulipildujaga tabada. Tüürimees ja kütja saidki haavata. Mehaanik Jakob Randman jäi juba varem laeva tekile surnult maha. Kapten sai seljast õrnalt kriimustada. Pärast Kassari uppumist umbes kell 4.30 tiirutas allveelaev paadis viibinud meeskonnaliikmete sõnul veel mõnda aega hukkumiskohal, püüdes ilmselt kindlaks teha, et keegi pole pääsenud. Merd valgustati käsivalgustitega.