P
Korrastasin skripti abil viiteid
P (naases > naasis) |
P (Korrastasin skripti abil viiteid) |
||
|
Kuigi Steinitz saavutas maailma parima tiitli oma ründava mängustiiliga, mis oli tema ajajärgule omane, arendas ta hiljem välja uudsema positsioonilise mängustiili, millega ta tuli avalikkuse ette 1873. aastal. Ta suutis demonstreerida oma uue stiili paremust eelneva stiili üle, kuid taoline mängustiil tekitas malemaailmas palju furoori ning mõned pidasid seda stiili argpükslikuks. Steinitz suutis aga näidata, et tema uus stiil oli samuti võimeline üles seadma tugevaid rünnakuid nagu eelnevgi stiil.
Steinitz oli tugev teoreetik ning ka tuntud malekirjanik ja suutis oma ideid innukalt kaitsta. Debatist hoolimata oli tema stiil 1890-aastate alguseks juba malemaailma juurdunud ning teda on koos [[Paul Morphy]]ga peetud kaasaaegse positsioonmale üheks loojaks<ref
==Elulugu==
1883. aastal vahetult pärast Londoni turniiri asus Steinitz elama Ameerika Ühendriikidesse ning alustas seal 1885. aastal oma maleajakirja International Chess Magazine'i välja andmist ja toimetamist.
1886. aastaks lepiti Steinitzi ja Zukertorti vahel kokku ka omavahelise matši korraldamine, kus võitjaks sai see, kes suutis esimesena võita 10 mängu. Sellest matšist said esimesed ametlikult tunnustatud maailmameistrivõistlused.
Pärast viit esimest mängu juhtis Zukertort punktidega 4-1, kuid lõppkokkuvõttes suutis Steinitz võita 12½–7½ (10 võitu, 5 viiki, 5 kaotust) ja temast sai esimene ametlikult tunnustatud maailmameister<ref name="Kirev male maailmameistrivõistluste ajalugu"
===Hilisemad aastad===
[[Pilt:Lasker-Steinitz.jpg|pisi|Steinitz (paremal) kaitsmas maailmameistritiitlit Laskeri vastu, 1894]]
Steinitz osales ka hilisematel maailmameistrivõistlustel. 1889. aastal saavutas ta [[Havanna|Havannas]] [[Mihhail Tšigorin|Mihhail Tšigorini]] vastu peetud matšis 10 võitu, 1 viigi ja 6 kaotust. 1890. aastal suutis ta New Yorgis alistada [[Isidor Gunsberg|Isidor Gunsbergi]] pärast 10 võitu, 9 viiki ja 4 kaotust. 1892. aastal suutis ta taas Havannas napilt võita Tšigorinit (10 võitu, 5 viiki, 8 kaotust)<ref name="Kirev male maailmameistrivõistluste ajalugu" />. Alates 1887. aastast oli ta ka avalikult hakanud rääkima oma võimalikust malest eemaldumisest ja arvas, et varsti saab tema vanuse tõttu maailmameistriks keegi teine. Ta muutis malest lahkumise kohta aga meelt pärast seda, kui Lasker oli talle esitanud väljakutse maailmameistritiitli eest mängimisele. Nendevaheline matš leidis aset aastal 1894 New Yorgis, Philadelphias ja Montrealis. Steinitz oli endas kindel ning arvas, et ta võidab matši kindlalt. Kuid esimese matši võitis hoopis Lasker. Steinitz suutis teises mängus võiduga vastata ning seis oli pikalt viigis, kuid lõpus võttis Lasker oma ning Steinitzi matši lõppskooriks jäi 5 võitu, 4 viiki ja 10 kaotust.<ref name="Kirev male maailmameistrivõistluste ajalugu" /> Ta pidi oma maailmameistritiitli loovutama Laskerile.
==Mängustiil ja selle muutus==
Kuni aastani 1872 oli Steinitz edu saavutanud, kasutades väga ründavat taktikat nagu ajale omane. Ta oli selle stiiliga mänginud ennast maailma esinumbriks ja kasutas seda stiili ka aastal 1872, kui ta Zukertorti võitis. Kuid 1873. aastal tema mängustiil muutus. Ta hakkas rohkem rõhku panema positsioonilistele mänguelementidele, näiteks etturi struktuuridele, mänguruumile, kindlatele ratsuväljadele, kahe oda edule jne. Kuigi ta oli tihti valmis mängima keerulisi kaitseid, selleks et oma ideede mängitavust demonstreerida, suutis ta siiski veenvalt näidata, et taoline mängustiil pole mitte ainult mängitav, vaid pakub ka võimalusi tugevate rünnakute loomiseks.
Oma üheksa aastalise pausi ajal (1873–1882) ja kogu oma hilisema karjääri jooksul propageeris Steinitz oma malekirjutisi ja oma teooriaid. Suurbritannias tegi ta seda juhtiva spordiajakirja The Fieldi kaudu ja hiljem Ameerika Ühendriikidesse suundudes asutas ta seal International Chess Magazine'i ja hakkas selle peatoimetajaks. Paljud tolleaegsed malekirjanikud arvasid, et tema uus mängustiil ja käitumine on argpükslik. Adolf Anderssen kirjeldas Steinnitzi stiili järgnevalt: "[[Ignatz Kolisch|Kolisch]] on maanteeröövel ja ähvardab sind püstoliga. Steinitz on aga taskuvaras, kes varastab sinult etturi ja võidab sellega mängu." <ref
Steinitzi teooria hakkas juurduma pärast seda, kui ta oli seda stiili kasutades 1886. aastal maailmameistriks tulnud ning enne tema 1894. aasta matši Laskeriga, tunnustas tema mängustiili, teooriaid ning spordimehelikkust isegi [[The New York Times]], kes oli eelnevalt avaldanud tema stiili ja isiku suhtes ründavaid artikleid.
Oma uuendusliku stiili ja selleteemaliste kirjutiste tõttu peetakse Steinitzit koos Paul Morphyga kaasaaegse male taktika rajajateks.
== Viited ==
{{viited
<ref name="Kirev male maailmameistrivõistluste ajalugu">{{netiviide | URL = http://www.maleliit.ee/et/meedia/109-malenurgad/2547-233.html | Pealkiri = Kirev male maailmameistrivõistluste ajalugu| Autor = [[Margus Sööt]]| Väljaandja = Eesti Maleliit | Keel = Eesti}}</ref>
<ref name="9T1uA">Eesti Entsüklopeediakirjastus ''Eesti Entsüklopeedia 8'', Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1995.</ref>
<ref name="cCkdz">{{netiviide | URL = http://query.nytimes.com/mem/archive-free/pdf?_r=1&res=9B00EED81639E233A25750C2A9679C94669FD7CF&oref=slogin | Pealkiri = Steinitz, the Chess Champion | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = The New York Times| Aeg = Jaanuar, 1887| Keel = Inglise}}</ref>
}}
== Välislingid ==
| |||