Euroopa hümn: erinevus redaktsioonide vahel

[[Friedrich Schiller]] kirjutas poeemi "Rõõmule" (''An die Freude'') aastal [[1785]] "inimestevahelise sõpruse" tähistamiseks.<ref>{{cite book|urlname=http://books.google.co.uk/books?id=xJiPF-PPodwC&pg=PA267&dq=%22An+die+Freude%22+trinklieder&sig=ACfU3U1eTzAkIDNnekETPgc_6SjC--6Sqw#PPA268,M1|title=Max"YmG8w" Rudolf the Dog, a Musical Life: Writings and Letters|author1=Max Rudolf |author2=Michael Stern |author3=Hanny Bleeker White|year=2001|publisher=Pendragon Press|pages=267–268|accessdate=10.07.2008}}</ref> Hiljem suhtus poeet luuletusse aga põlglikult ning heitis selle kõrvale kui selle kirjutamise ajastule tüüpilise "halva maitse" näite.<ref>{{cite book|urlname=http://books.google.co.uk/books?pg=PA221&dq=ode-to-joy+schiller+bad-poem&lr=lang_en&id=umgoAAAAMAAJ|title=Correspondence"LMyC1" of Schiller with Körner|author=Schiller and Christian Gottfried Körner; Leonard Simpson|year=1849|publisher=Richard Bentley, London|page=221|accessdate=09.07.2008}}</ref> Pärast Schilleri surma said luuletuse tekstist aga sõnad Beethoveni 9. sümfoonia kooriosale.

Hümn avalikustati suure teabekampaaniaga [[1972]]. aasta [[Euroopa päev]]al. [[1985]]. aastal võeti hümn riigipeade ja valitsuste poolt tarvitusele [[Euroopa Ühendus]]e (aastast [[1993]] Euroopa Liidu) hümnina. Euroopa hümn ei ole mõeldud liikmesriikide riigihümne asendama vaid pigem tähistama kõikide riikide ühiseid väärtusi ning nende "ühinemist mitmekesisuses" (viitega Euroopa Liidu motole, milleks on "Ühinenud mitmekesisuses"). See väljendab ühinenud Euroopa ideaale: vabadust, rahu ja ühtsust.<ref>{{netiviide | URL = http://www.coe.int/aboutCoe/index.asp?page=symboles&sp=hymne&l=en | Pealkiri = The European Anthem | Keel name="eJs52" inglise}}</ref>

Hümn plaaniti lisada koos teiste [[Euroopa sümbolid|Euroopa sümbolitega]] ka [[Euroopa põhiseaduse leping]]usse, kuid kuna seda lepingut ei ratifitseeritud, siis asendati see [[Lissaboni leping]]uga. Seal aga ei ole mingeid viiteid liidu sümbolitele.<ref name="Parl use">{{cite web|last=Beunderman|first=Mark|title=MEPs defy member states on EU symbols|publisher=EU Observer|date=11.07.2007|url=http://euobserver.com/9/24464|accessdate=12.07.2007}}</ref> Lepingule lisati deklaratsioon, millega kuusteist liikmesriiki siiski välja pakutud sümboleid formaalselt tunnustasid.<ref name="lisbon-symbols-declaration">[http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2007:306:0231:0271:EN:PDF Official Journal of the European Union, 2007 C 306–2, p. 267]</ref> Vastusena sellele otsustas ka [[Euroopa Parlament]] hümni ametlikel sündmustel rohkem kasutada.<ref name="Parl use" /> [[2008]]. aasta oktoobris muutis parlament oma protseduurireegleid nii, et hümni tuli mängida valimistele järgneval uue parlamendi töö alustamisel ning enne ametlikke istungeid.<ref>{{cite web|first name="ptveL" Lucia|last = Kubosova|title = No prolonged mandate for Barroso, MEPs warn|publisher = EU Observer|date = 9. oktoober 2008|url = http://euobserver.com/9/26899|accessdate = 2008-10-09|archiveurl = http://web.archive.org/web/20081010125604/http://euobserver.com/9/26899|archivedate = 10.10.2008|deadurl = no}}</ref>

Koos teiste [[Euroopa sümbol]]itega propageeritakse ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu hümni "Ood rõõmule" kui kogu Euroopa sümbolit. Hümni kasutatakse Euroopa päeval, lepingute allkirjastamisel ja teistel ametlikel sündmustel. Lisaks neile institutsioonidele püüab ka Euroopa Parlament hümni rohkem kasutada. Seda eriti peale seda kui aastatel 2007–2009 Euroopa Parlamendi president olnud [[Hans-Gert Pöttering]] käis visiidil [[Iisrael]]is, kus mängiti sel puhul Euroopa hümni: president tundis end sellest liigutatuna ja ta soovis näha, et hümni ka Euroopas sagedamini kasutataks.<ref name="Parl use" />

Enne kui [[Kosovo]] enda hümni kasutusele võttis, kasutati [[2008]]. aastal hümnina Euroopa hümni. Muuhulgas mängiti seda ka samal aastal toimunud riigi iseseisvuse väljakuulutamisel: tunnustades Euroopa Liidu rolli riigi iseseisvumisel.<ref>{{cite web |urlname=http://www.usatoday.com/news/world/2008-02-17-kosovo-independence_N.htm"tAK8Q" |title=Kosovo declares independence - USATODAY.com |work=USA Today |date =17.02.2008 |accessdate=12.03.2008}}</ref>

[[2007]]. aastal toimunud Lissaboni lepingu allkirjastamise tseremoonial esitati Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide esindajatele ka Euroopa hümni, kuid seda tavapärasest erinevamalt: selle kandsid ette 26 [[Portugal]]i last, esitades ka teose algseid saksakeelseid sõnu.<ref>[http://www.youtube.com/watch?v name=ljK58EK8vxI&feature=PlayList&p=90448697B15657E1&index=0&playnext=1 Signing Ceremony of the Treaty of Lisnon – Part 1]. YouTube'i"uBSdE" video.</ref>

[[Prantsusmaa]]l tunti erinevaid variatsioone Beethoveni "Oodist rõõmule" ammu enne Euroopa Liidu loomist. Neist mitmed on ka trükis avaldatud, sealhulgas libretisti Maurice Bouchori (1855–1929) variatsioon ''Hymne à l'universelle humanité'', mis lisas mitu värssi varem ilmunud Jean Ruault' versioonile. See ning Maurice Bouchori ja Julien Thiersot' koostöös valminud "Hümn tulevikule" (''Hymne des temps futurs'') on ilmunud sealsetes põhikoolides väga levinud muusikaraamatus ''Chants populaires pour les écoles''.<ref>''Chants populairesname="0tN5o" pour les écoles'', librairie Hachette. Vahemikus 1902–1911 korduvalt trükis ilmunud.</ref> Just seda tõlgendust esitavad koolikoorid Euroopaga seotud üritustel. Veel on teada ka [[Katoliiklus|katoliiklasest]] kirjaniku Joseph Folliet' (1903–1972) tõlgendus.