Euroopa hümn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Hiljutised sündmused: Viitamismallide vead: kuupäev |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
12. rida:
===Saamislugu===
[[Friedrich Schiller]] kirjutas poeemi "Rõõmule" (''An die Freude'') aastal [[1785]] "inimestevahelise sõpruse" tähistamiseks.<ref
===Kasutuselevõtt===
19. rida:
Helilooja [[Herbert von Karajan]]il paluti kirjutada kolm instrumentaalset orkestreeringut – sooloklaverile, puhkpillidele ja sümfooniaorkestrile. Lisaks dirigeeris Karajan ise ametliku lindistuse jaoks tehtud ettekannet. Karajan tegi partituuris ka omad muudatused, mis puudutasid peamiselt just teose tempot.
Hümn avalikustati suure teabekampaaniaga [[1972]]. aasta [[Euroopa päev]]al. [[1985]]. aastal võeti hümn riigipeade ja valitsuste poolt tarvitusele [[Euroopa Ühendus]]e (aastast [[1993]] Euroopa Liidu) hümnina. Euroopa hümn ei ole mõeldud liikmesriikide riigihümne asendama vaid pigem tähistama kõikide riikide ühiseid väärtusi ning nende "ühinemist mitmekesisuses" (viitega Euroopa Liidu motole, milleks on "Ühinenud mitmekesisuses"). See väljendab ühinenud Euroopa ideaale: vabadust, rahu ja ühtsust.<ref
===Hiljutised sündmused===
Hümn plaaniti lisada koos teiste [[Euroopa sümbolid|Euroopa sümbolitega]] ka [[Euroopa põhiseaduse leping]]usse, kuid kuna seda lepingut ei ratifitseeritud, siis asendati see [[Lissaboni leping]]uga. Seal aga ei ole mingeid viiteid liidu sümbolitele.<ref name="Parl use"
==Kasutamine==
[[File:Friedrich schiller.jpg|thumb|200px|[[Friedrich Schiller]] kirjutas ''An die Freude'', millest sai Beethoveni heliteose alus. Kuna ühte Euroopa Liidu keelt ei soovitud teistest kõrgemale seada, jäeti Euroopa hümnist saksakeelsed sõnad välja.]]
Koos teiste [[Euroopa sümbol]]itega propageeritakse ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu hümni "Ood rõõmule" kui kogu Euroopa sümbolit. Hümni kasutatakse Euroopa päeval, lepingute allkirjastamisel ja teistel ametlikel sündmustel. Lisaks neile institutsioonidele püüab ka Euroopa Parlament hümni rohkem kasutada. Seda eriti peale seda kui aastatel 2007–2009 Euroopa Parlamendi president olnud [[Hans-Gert Pöttering]] käis visiidil [[Iisrael]]is, kus mängiti sel puhul Euroopa hümni: president tundis end sellest liigutatuna ja ta soovis näha, et hümni ka Euroopas sagedamini kasutataks.<ref name="Parl use" />
Enne kui [[Kosovo]] enda hümni kasutusele võttis, kasutati [[2008]]. aastal hümnina Euroopa hümni. Muuhulgas mängiti seda ka samal aastal toimunud riigi iseseisvuse väljakuulutamisel: tunnustades Euroopa Liidu rolli riigi iseseisvumisel.<ref
[[2007]]. aastal toimunud Lissaboni lepingu allkirjastamise tseremoonial esitati Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide esindajatele ka Euroopa hümni, kuid seda tavapärasest erinevamalt: selle kandsid ette 26 [[Portugal]]i last, esitades ka teose algseid saksakeelseid sõnu.<ref
[[1992. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1992. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] kasutas hümni [[SRÜ|Sõltumatute Riikide Ühendus]]e jalgpallikoondis.
39. rida:
Kuna Euroopa Liidu asjaajamises on kasutusel suur hulk erinevaid keeli, on hümn ilma sõnadeta ning Schilleri kirjutatud saksakeelsetel sõnadel, mille põhjal Beethoven oma sümfoonia lõi, on vaid mitteametlik staatus. Sellest hoolimata lauldakse hümni ajal sageli just neid sõnu. Samas kasutatakse erinevatel vähemtähtsatel üritustel ka teistesse keeltesse tõlgitud sõnu.
[[Prantsusmaa]]l tunti erinevaid variatsioone Beethoveni "Oodist rõõmule" ammu enne Euroopa Liidu loomist. Neist mitmed on ka trükis avaldatud, sealhulgas libretisti Maurice Bouchori (1855–1929) variatsioon ''Hymne à l'universelle humanité'', mis lisas mitu värssi varem ilmunud Jean Ruault' versioonile. See ning Maurice Bouchori ja Julien Thiersot' koostöös valminud "Hümn tulevikule" (''Hymne des temps futurs'') on ilmunud sealsetes põhikoolides väga levinud muusikaraamatus ''Chants populaires pour les écoles''.<ref
Tänu oma neutraalsusele ja ajaloolisele taustale on kõige laialdasemalt tunnustatud Austria helilooja Peter Rolandi kirjutatud ladinakeelsete sõnadega tõlgendus.
48. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Parl use">{{cite web|last=Beunderman|first=Mark|title=MEPs defy member states on EU symbols|publisher=EU Observer|date=11.07.2007|url=http://euobserver.com/9/24464|accessdate=12.07.2007}}</ref>
<ref name="lisbon-symbols-declaration">[http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2007:306:0231:0271:EN:PDF Official Journal of the European Union, 2007 C 306–2, p. 267]</ref>
<ref name="YmG8w">{{cite book|url=http://books.google.co.uk/books?id=xJiPF-PPodwC&pg=PA267&dq=%22An+die+Freude%22+trinklieder&sig=ACfU3U1eTzAkIDNnekETPgc_6SjC--6Sqw#PPA268,M1|title=Max Rudolf the Dog, a Musical Life: Writings and Letters|author1=Max Rudolf |author2=Michael Stern |author3=Hanny Bleeker White|year=2001|publisher=Pendragon Press|pages=267–268|accessdate=10.07.2008}}</ref>
<ref name="LMyC1">{{cite book|url=http://books.google.co.uk/books?pg=PA221&dq=ode-to-joy+schiller+bad-poem&lr=lang_en&id=umgoAAAAMAAJ|title=Correspondence of Schiller with Körner|author=Schiller and Christian Gottfried Körner; Leonard Simpson|year=1849|publisher=Richard Bentley, London|page=221|accessdate=09.07.2008}}</ref>
<ref name="eJs52">{{netiviide | URL = http://www.coe.int/aboutCoe/index.asp?page=symboles&sp=hymne&l=en | Pealkiri = The European Anthem | Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ptveL">{{cite web|first = Lucia|last = Kubosova|title = No prolonged mandate for Barroso, MEPs warn|publisher = EU Observer|date = 9. oktoober 2008|url = http://euobserver.com/9/26899|accessdate = 2008-10-09|archiveurl = http://web.archive.org/web/20081010125604/http://euobserver.com/9/26899|archivedate = 10.10.2008|deadurl = no}}</ref>
<ref name="tAK8Q">{{cite web |url=http://www.usatoday.com/news/world/2008-02-17-kosovo-independence_N.htm |title=Kosovo declares independence - USATODAY.com |work=USA Today |date =17.02.2008 |accessdate=12.03.2008}}</ref>
<ref name="uBSdE">[http://www.youtube.com/watch?v=ljK58EK8vxI&feature=PlayList&p=90448697B15657E1&index=0&playnext=1 Signing Ceremony of the Treaty of Lisnon – Part 1]. YouTube'i video.</ref>
<ref name="0tN5o">''Chants populaires pour les écoles'', librairie Hachette. Vahemikus 1902–1911 korduvalt trükis ilmunud.</ref>
}}
==Välislingid==
|