Erinevus lehekülje "Zygmunt III Waza" redaktsioonide vahel

1586. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Stefan Batory]] ning uue Rzeczpospolita valitseja valimisprotsessis oliolid Poola troonile kandidaatideks: Stefan Batory vennapoeg kardinal [[András Báthory]], Austria hertsog ja Stefan Batory abikaasa Anna Jagellonica, õe [[Jagelloonid]]e dünastiast Katarina Jagellonica ja Rootsi kuninga [[Johan III]] poeg Sigismund. Osa [[šlahta]] magnaate, [[Samuel Zborowski]] juhtimisel pooldasidpooldas Austria ertshertsogi [[Maximilian III (Austria ertshertsog)|Maximilian III]] valimist, kuid Krooni suurhetman [[Jan Zamoyski]] pooldas Sigismundi. [[1588]]. aastal valiti Rootsi prints [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]], Zygmunt III Waza nime all, Poola kuningaks.

PealePärast oma isa [[Johan III]] surma (1592) sai Sigismund ka Rootsi troonile. [[katoliiklus|Katoliiklasest]] Sigismundil tekkis [[luterlus|luterlikus]] Rootsis palju vastaseid, keda juhatas tema onu [[Karl IX|Södermanlandi hertsog Karl]]. Kuna Sigismund viibis Poolas, juhtis riiki tegelikkuses just Karl. [[1598]]. aastal saabus Sigismund koos suure väega Rootsi, et suruda temavastane opositsioon maha. Sellega sai alguse 1598–[[1599]] kestnud kodusõda ([[Sõda Sigismundiga]]). Hoolimata esialgsest edust sai Sigismund [[Stångebro lahing]]us rängalt lüüa ning oli sunnitud Rootsi troonist loobuma ja Poolasse naasma. Karl asus Rootsit [[regent|regendina]] valitsema.

Zygmunt oli kahtlemata äärmiselt ambitsioonikas mees ning nii võttis ta endale lisaks Rootsi troonile naasemisenaasmise plaanile ka kohustuse alistada [[Venemaa]]. Ta pidi oma valitsusaja jooksul pidevalt sõdima nii Rootsi kui ka Venemaaga.

Venemaaga otsest sõjategevust ei toimunud, küll püüdis Zygmunt saavutada Poola-meelse võimu tekkimist. Et ta oli äge katoliiklane, siis lootis ta ka Venemaa katoliku usku pöörata. Esialgu toetas ta Poola-meelseid [[Vale-Dmitri]]sid, nende surma järel tungis aga avalikult sõjaga Venemaale ning pani [[1610]]. aastal [[Moskva]]s troonile oma poja [[Władysław IV|Władysławi]]. Rootsile see muidugi ei meeldinud janing nii tungisid rootslased Novgorodimaale ja okupeerisid selle. Et Poola ja Rootsi hakkasid nüüd omavahel võitlema, said venelased hinge tõmmata ja vallutasid [[1613]]. aastal Moskva tagasi, pannes [[suurvürst]]itroonile [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail Romanov]]i. Sõda Poolaga lõppes [[1618]]. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.