Erinevus lehekülje "Zygmunt III Waza" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Zygmunt III Waza''' ('''Sigismund III Vasa''', [[20. juuni]] [[1566]] [[Södermanlandi lään]], [[Gripsholm]] – [[30. aprill]] [[1632]] [[Varssavi]]) oli [[Rootsi]] kuninga [[Johan III]] poeg ning valiti [[1587]]. aastal [[Rzeczpospolita]] kuningaks, isa surma järel [[1592]]. aastal ka Rootsi [[Rootsi kuningas|kuningaks]].
==Poola kuningana==
1586. aastal suri [[Poola kuningas]] [[Stefan Batory]] ning uue Rzeczpospolita valitseja valimisprotsessis oliolid Poola troonile kandidaatideks: Stefan Batory vennapoeg kardinal [[András Báthory]], Austria hertsog ja Stefan Batory abikaasa Anna Jagellonica, õe [[Jagelloonid]]e dünastiast Katarina Jagellonica ja Rootsi kuninga [[Johan III]] poeg Sigismund. Osa [[šlahta]] magnaate, [[Samuel Zborowski]] juhtimisel pooldasidpooldas Austria ertshertsogi [[Maximilian III (Austria ertshertsog)|Maximilian III]] valimist, kuid Krooni suurhetman [[Jan Zamoyski]] pooldas Sigismundi. [[1588]]. aastal valiti Rootsi prints [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]], Zygmunt III Waza nime all, Poola kuningaks.
==Võitlus Rootsi trooni eest==
PealePärast oma isa [[Johan III]] surma (1592) sai Sigismund ka Rootsi troonile. [[katoliiklus|Katoliiklasest]] Sigismundil tekkis [[luterlus|luterlikus]] Rootsis palju vastaseid, keda juhatas tema onu [[Karl IX|Södermanlandi hertsog Karl]]. Kuna Sigismund viibis Poolas, juhtis riiki tegelikkuses just Karl. [[1598]]. aastal saabus Sigismund koos suure väega Rootsi, et suruda temavastane opositsioon maha. Sellega sai alguse 1598–[[1599]] kestnud kodusõda ([[Sõda Sigismundiga]]). Hoolimata esialgsest edust sai Sigismund [[Stångebro lahing]]us rängalt lüüa ning oli sunnitud Rootsi troonist loobuma ja Poolasse naasma. Karl asus Rootsit [[regent|regendina]] valitsema.
==Sõjad Rootsiga==
Sigismund soovis siiski taas Rootsis võimule pääseda ning tema edasised plaanid olid seotud Rootsi vallutamisega. Esmalt soovis ta vallutada Rootsi võimu all olevad Eesti ala. [[Rzeczpospolita]] [[šlahta]] toetas plaanitavat sõda, kuna oletati, et sõjategevus piirdub vaid Eesti aladega. Ning kuna usuti, et Rootsi on nõrk vastane, siis loodeti vallutatavatel aladel endale peatselt uusi maavaldusi saada. Poolakate enesekindlus põhines peamiselt [[16. sajand]]i edukatel sõdadel. Ka oli Poolas 10 miljonit elanikku Rootsi 1 miljoni vastu.
 
==Sõjad Moskva tsaaririigi eest==
Zygmunt oli kahtlemata äärmiselt ambitsioonikas mees ning nii võttis ta endale lisaks Rootsi troonile naasemisenaasmise plaanile ka kohustuse alistada [[Venemaa]]. Ta pidi oma valitsusaja jooksul pidevalt sõdima nii Rootsi kui ka Venemaaga.
 
Venemaaga otsest sõjategevust ei toimunud, küll püüdis Zygmunt saavutada Poola-meelse võimu tekkimist. Et ta oli äge katoliiklane, siis lootis ta ka Venemaa katoliku usku pöörata. Esialgu toetas ta Poola-meelseid [[Vale-Dmitri]]sid, nende surma järel tungis aga avalikult sõjaga Venemaale ning pani [[1610]]. aastal [[Moskva]]s troonile oma poja [[Władysław IV|Władysławi]]. Rootsile see muidugi ei meeldinud janing nii tungisid rootslased Novgorodimaale ja okupeerisid selle. Et Poola ja Rootsi hakkasid nüüd omavahel võitlema, said venelased hinge tõmmata ja vallutasid [[1613]]. aastal Moskva tagasi, pannes [[suurvürst]]itroonile [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail Romanov]]i. Sõda Poolaga lõppes [[1618]]. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.
{{Vaata|Vene-Poola sõda (1609–1618)}}
Zygmunt III püüdis ka kuningavõimu tugevdada, tahtes muuta seda päritavaks, kuid see kava tal ebaõnnestus. Siiski oli ta kokkuvõttes üpris edukas kuningas ning tegelikult ka viimane Poola monarh, kelle ajal oli riik Ida-Euroopa tugevaim.
109 148

muudatust