Ava peamenüü

Muudatused

[[Peder Pedersson Stolpe]] (suri 1601) ja [[Heinrich von Ahnen]], ning selle ülesandeks oli vallutada [[Põltsamaa linnus|Põltsamaa]] ja Laiuse linnus. Põltsamaa suudeti vallutada 11. septembriks.<ref name="Sepp" /> Ahneni väeosad jõudsid Laiuse alla septembri lõpul ja Stolpe väed mõni päev hiljem<ref name="Puolan sota" />. Laiuse garnisoni juhtis staarost [[Andrzej Orzechowski]], kes aga piiramise ajal suri, misjärel linnus Rootsi vägedele üle anti<ref name="Fabricius1" />. Poolakad alistusid 20. oktoobril ([[Enn Tarvel]]i kommentaarides Fabriciuse kroonikale on kirjas, et Orzechowski suri 30. oktoobri paiku, mistõttu ka linnuse alistumise kuupäev ei saa olla varasem<ref name="Fabricius3" />) ning Stolpe jättis linnusesse 200-mehelise garnisoni, kelle pealikuks sai [[Hans Brakel]]<ref name="Puolan sota" />. Laiuse linnuse vallutanud Rootsi väed ühinesid seejärel hertsog Karli peavägedega ning suundusid [[Paide]]sse ja selle ümbrusse talvekorterisse<ref name="Sepp" />.
 
1602. aastal vallutasid Laiuse taas Poola-Leedu väed.{{lisa<ref viide}}name=":0" />
 
1611. aasta lõpus tungisid [[Pihkva]] kandi venelased Liivimaale, et poolakate korraldatud eelmise röövretke eest kätte maksta, ning rüüstasid lisaks mitmele muule paigale ka Laiuse piirkonda, viies Venemaale suure saagi, naisi, lapsi ja poola aadlikke.<ref name="Fabricius2" />
1611–1645 (alates 1622. aastast nimeliselt) oli Laiuse staarostiks [[Kasper Denhoff]] (suri 1645).<ref name="Urzędnicy" />
 
5. jaanuaril 1622 vallutasid Rootsi väed [[Rootsi-Poola sõda (1621–1625)|Rootsi-Poola sõja]] ajal ooberst [[Henrik Klasson Fleming]]i (1584–1650) juhtimisel Laiuse linnuse.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=П. Алексеева, Р. Римша|URL=http://www.castle.lv/est/lais.html|Pealkiri=Замок Лайузе (Лаис - Lais)|Väljaanne=castle.lv|Aeg=|Kasutatud=8. august 2017}}</ref> Tõenäoliselt hävitati just tollases sõjas kastelli kirde- ja kagukülg ning lõunanurgas paiknenud suurtükitorn. Viimasest ei ole tänapäeval peale vundamendi midagi säilinud. Sõjas hävis ka lossialev.<ref name="Mõisaportaal" />
 
Pärast piirkonna Rootsi võimu alla minekut linnust enam ei taastatud. Selle territooriumile paigutati küll Rootsi palgasõdurid kelle majutamiseks rajati puithooned. Orduaegsetest hoonetest kasutati üksnes lossikabelit, mis säilis vähemasti 1702. aastani.<ref name="Mõisaportaal" />